Saated

Õe pere jättis ema surma järel venna kodutuks. Katrin Lust: „Kas see kõik on tõesti reaalne?“ (2)

Televeeb, 27. aprill 2020, 21:19
"Kuuuurija" uurib, miks õde tõstis Priidu (keskel) pärast ema surma tänavale. Priidu tädi Ülle (paremal) tuleb õelapsele appi.Foto: Kuvatõmmis/"Kuuuurija"
Tallinnas Nõmme mändide all Sisaski tänaval asub elumaja, mille alumist korrust omanud Eevi suri 2019. aastal. Täna kaklevad kinnisvara pärast Eevi poeg ja tütar. Hoolimata pärandis kirjas olevast, on kannatajaks Eevi poeg Priit, kelle tõstsid tänavale tema lihane õde koos tütrega.

2019. aasta novembrikuus läks „Kuuuurija“ Nõmmele kohale lahkunu õe Ülle kutsel. Võttegrupi kohale jõudes sõitis maja juurest ära Priidu õde, kes saatele kommentaari ei andnud. Selleks ajaks oli Eevi loal majas kakskümmend aastat elanud Priit juba viis päeva naabritelt öömaja otsinud.

Priidu ema Eevi omas mitut kinnisvara – peale Sisaski tänava majapoole olid tema valduses ka kaks korterit Mustamäe korrusmajas, millest ühes Eevi enne oma surma elas, ning suur krunt koos majaga Saaremaal Leisi külas. 

2020. aasta jaanuaris oleks Eevi saanud 80aastaseks. Saatus tahtis aga teisiti – eelmise aasta veebruaris lõhkes naise peas veresoon. Et Eevi ise arstile ei läinud, vaid kolm päeva kodus oli, jõudis tema seisukord muutuda kriitiliseks. Olukorra tõsidusest sai esimesena teada Ülle, keda õde telefonitsi ära ei tundnud.

Ülle sõnul ei suhelnud kinnisvara jahtiv tütar emaga juba viimased kaheksa aastat. Probleemid algasid, kui Eevi Saaremaa kinnisvara kinkelepinguga tütrele andis. Tingimuseks oli, et Eevi saab elu lõpuni majas suvitamas käia. „Sealt hakkaski kõik minema,“ ütleb Ülle.

Kui Eevi pärast kinkelepingu sõlmimist esimest korda Saaremaale sõitis, olid maja ukselukud juba vahetatud. „Evi magas terve öö sõbranna juures või autos,“ räägib Ülle. Miks täie mõistuse juures olev naine oma elu ajal sellise kinkelepingu üldse tegi? „Ilmselt oli kuskilt poolt surve,“ arvab Ülle. 

„Kuuuurija“ räägib, et pärast Saaremaa vahejuhtumit läks Eevi notari juurde sooviga kinkeleping vaidlustada. Eevi tütrele anti valida, kas vahetada lukud nii, et ka ema majja sisse pääseb, või leping vaidlustatakse. Eevi tütar valis lukkude vahetamise ja edaspidi sai Eevi taas Saaremaal suvitamas käia. Seekord oli kokkuleppeks, et Eevi ja ta tütar võivad kohal viibida vaid eri aegadel.

Ülle sõnul oli Eevi tütre käitumisest täielikult jahmunud ning sellest hetkest alates nende suhted jahenesid. Tema sõnul on ka Eevi testament kahtlaselt kaldus Priidu õetütre poole. Tänase seisuga sai Priidu õde endale Saaremaa maja ning tema tütar Nõmme maja alumise korruse. Teisel korrusel elab juba esimese vabariigi ajast eraldi perekond.

Eevi ise sai maja päranduseks onult Paulilt, kellel järeltulijaid polnud. Pärast onu surma kolis majja sisse Priit. 

Eevi testamendi järgi peaks praegu Priidu käsutuses olema emalt jäänud ühetoaline Mustamäe korter, kus tal on õigus elada oma surmani. Pärast seda jääb korter Priidu õetütrele. Ei Priidu õde ega õetütar pole mehega sel teemal ühendust võtnud.

Neli kuud pärast Eevi surma, 2019. aasta novembris, viskas Priidu õetütar mehe Nõmme majast välja. „Ta koputas, ma tegin ukse lahti ja ta ütles, et hakka pakkima,“ räägib Priit, kes küll keeldus asjade pakkimisest, aga sugulasega suhtlemise vältimiseks siiski uksest välja läks. Kui mees koju tagasi jõudis, oli üks välisukse lukkudest juba vahetatud. „Tal polnudki rohkem seljas, kui dressipüksid, T-särk ja plätud,“ ütleb Ülle „Kuuuurijale“. Kõik mehe asjad on viidud puukuuri luku taha ning mehel on seljas kogukonnalt saadud riided.

Ülle räägib, et alates sellest, kui suhtlus tütrega katkes, nuttis Eevi palju. Eevi palus Üllelt lepitamist ja tütrelt leppimist. „No see ei ole lihtsalt võimalik, et lapsed ei suhtle emaga,“ ütleb Ülle, kes lubas Eevile, et seisab pärast tema surma Priidu eest. Ema teadis, et muidu sõidab tütar pojast traktorina üle. „Ma arvan, et see on ahnus või ma ei tea, mis asi see on,“ ütleb Ülle.

Korraks näeme Priidu õde, kes ütleb „Kuuuurijale“, et Priit ei maksnud maja kommunaalmakse, ning heidab Priidule ette liigset alkoholitarbimist. Seejärel naine lahkub.

Priit väidab „Kuuuurijale“, et on kõik arved ära maksnud ning on mitu korda palunud arveid oma postkasti. Seega ei tea mees, mille eest ta täpselt tasuma peab, sest õde arveid postkasti toonud ei ole. Enne ema surma kandis Priit igakuiselt ema kontole mingi summa, millest  arved otsekorraldusega tasuti. 

Katrin Lust räägib, et Ülle pöördus tema poole raske südamega, sest peretüli telesaates lahendamine on Ülle ja Priidu viimane õlekõrs. Ülle rääkis ka, et enne kinnisvarajuhtumeid ja Eevi surma oli pere ühtne ning Ülle hoidis Eevi lapsi päris tihti. Seda arusaamatum oli Ülle jaoks, et Priidu viskas tänavale tema lihane õde.

Priidu elukaaslane Rutt kirjeldab, kuidas Priidu õetütar mehe peale karjus ning meest lahkuma sundis. Mõne öö ööbis paar naabrimehe juures.

Kodutuks jäänud Priit palkas enda kaitseks juristi, kellega ka „Kuuuurija“ suhtles. Juristi sõnul poleks Priidu õde ega ta tütar tohtinud majas kakskümmend aastat elanud meest päevapealt välja visata. Et majja sisse pääseda, kutsub Priit kohale lukuabi. Ülle kutsub samal ajal politsei.

Kuldsete kätega ehitusmees Priit räägib „Kuuuurijale“, et on viimasel ajal haigete põlvede ja hüppeliigeste tõttu töötuna kodus olnud. Mees tunnistab ka, et võtab küll mõnikord napsu, aga elukaaslane Rutt hoiab teda siiski õigel teel. Tädi Ülle aga ütleb, et vahet ei ole, millised meie lähisugulased on, sest hätta jätta ei tohiks neid kunagi.

Saabub politsei, kes koha peal palju aidata ei saa. Ka lukuabi saadetakse politsei poolt minema. „Selliseid lugusid kuuldes tekib tunne, kas see kõik on tõesti reaalne?“ küsib saatejuht Katrin Lust.

2020. aasta aprilli alguses võttis „Kuuuurija“ Priiduga uuesti ühendust ja sai teada, et mehe olukord on arvatust parem – sellel samal novembriõhtul muukis Priit luku lahti ja kolis majja tagasi. Nüüd polegi Priidu õetütrel maja enda kätte saamiseks muud võimalust, kui minna kohtusse. Priit aga plaanib õe ise kohtusse anda.

„Kuuuurija“ võttis ühendust ka Priidu õega, kes saatega suhelda ning juhtunust omapoolset versiooni esitada ei soovinud. Priidu sõnul ei suhtle õde ega ta tütar ka temaga. „Keegi telefoni vastu ei võta,“ ütleb ta.

Ülle sõnul polnud nende eesmärk kedagi mustata – ta tuli vaid vastu Eevi viimasele soovile oma poega kaitsta.

Priit edastab õele sõnumi: „Sa oled olemas, aga minu jaoks kuidagi kadunud.“ Ta annaks õele andeks, kui see võtaks ühendust ja temaga rahulikult ning heade kavatsustega räägiks.