Saated

Kinod, restoranid, lõbustusasutused kinni. Eksperdid: majandus muutub, inimesed kolivad maale 

Televeeb, 25. märts 2020, 18:19
Kino KosmosFoto: Julia Vakina
Koroonakriis on valusalt tabanud Eesti elu ja majandust. „Pealtnägija“ tegi tiiru mitmetes eriolukorra tõttu suletud asutustes, kus alles mõni aeg tagasi käis sadu ja tuhandeid inimsi, kuid mis tänaseks on pigem kui kummituslossid.

21. koolis veedab tavaliselt igapäevaselt suure osa oma päevast 1400 õpilast, kuid mitte enam. Majandusekspert Kristjan Lepik räägib „Pealtnägijale“, et temagi kolm poega on sarnaselt 150 000 õpilasele praegu koduõppel. „Lastega on mul praegu traditsioon, et iga päev lõuna samal ajal, et tekitada rutiin. Ma ütlesin ka neile, et elu, mis oli jaanuaris, ei tule enam kunagi tagasi. Maailm on muutunud.“

Järgmisena sulgesid uksed suured meelelahutus- ja kultuuriasutused. „Tõenäosus, et näeme suurt majanduslangust, kuni 10%, kasvab iga päevaga,“ ütleb Tartu ülikooli majandusteadlane Raul Omel. Tartu ülikooli inimgeograaf Tiit Tammaru sõnul on meil vaja selliseid asju, mis inimesi ühendavad. „Sellised probleemid ühendavad inimesi palju rohkem kui oskame arvata.“

Kristjan Lepiku sõnul on koroona justkui käivitaja, kuid tegelikult oli juba mõneti aeg majanduskriisiks.

„Pealtnägija“ tegi tiiru tuntud avalikel objektidel, kuhu inimesi enam ei lubata. Näiteks Kalev Spas käis varem iga päev ligi 900 inimest. Mullivannid ja saunad on juba kaks nädalat kuivad ja tühjad, kuid olümpiapikkusega basseinis hoitakse endiselt vett ringluses, lootuses, et eriolukord lõppeb peagi ja siis ei kulu aega selle täitmisele. Kalev Spa hotellis käis iga päev ligi 200 inimest, kuid nüüd on toad tühjad.

Tallinna ja Rootsi vahet seilav laev Victoria vedas korraga 1000-2000 inimest, praegu seisab see aga sadamas. Enam kui 150 meeskonnaliikme asemel on laevas 17 inimest, kes hoiavad käigus kriitilisi sõlmesid. Tallink teatas 3900 inimese 30protsendilisest palgakärpest.

Eksperdid toovad praguse kriisi osas paralleeli 1918. aasta Hispaania gripi üleilmse puhanguga. „Oli ju esimese maailmasõja järgne aeg ja üks asi, mis nii palju haigust levitas oli see, et sõdurid hakkasid koju tagasi liikuma ja vedasid haiguse mööda ilma laiali. Päris suur hilk inimesi sai hukka,“ ütleb Omel. „Mida me nimetame majanduseks on see, et ühe inimese kulutus on teise inimese sissetulek. Nii ta käib – kui üks inimene jätab oma kulutuse tegemata, ei ole teisel enam sissetulekut.“

Noa restoranis käis veel mõni nädal tagasi iga päev enam kui sada inimest ja kuigi eriolukord ei kohustanud restorane uksi sulgema, on paljud seda siiski teinud. Samuti on kinosaalides võtnud maad täielik vaikus.

„See on nukker, kurb ja halb pilt, mida vaadata,“ ütleb Lepik „Pealtnägijale“. „Mul on olnud paar punkti viimase 15 aasta jooksul, kus mul on klomp kurgus, sest majanduseksperdina sa tead, mis tänased sündmused tulevikus toovad. Üks oli 2008. aastal kui Lehman Brothers läks pankrotti. Kui Trump võitis, ma arvan, et see ei teinud head maailmale. Ja nüüd oli eelmine nädal üks päev, kus oli näha, kui raskeks inimestel läheb. See on vastik, aga ma arvan, et me saame sellest üle.“

Spordiklubide kett MyFitness oli äsja oma 48 jõusaaliga saavutanud Baltikumi suurima spordiklubi positsiooni. Eelmise aasta 26 miljoni euro suurusele käibele prognoositi tänavu veel 10 miljonit otsa. Kuni tuli koroona. „Meie käive on null eurot prioodini, millal saame jälle klubid avada. Majanduslikult tähendab see, et tuleb otsida võimalusi, kuidas sellest olukorrast välja tulla,“ ütleb MyFitnessi tegevujuht Erkki Torn.

Asjatundjad ennustavad, et majanduslikult ootab meid ees hullem, kui 2008. aasta krahh. Tiit Tammaru teeb veel ühe ennustuse – kriisiajal kipub olema nii, et linnades on elamiskulud kõrged, töö kaob ära ja hatakse otsima alternatiive, mis tähendab sageli, et minnakse tagasi maale. „Meil ei ole vaja praegu töökohtade ja kooli lähedal olla.“

Telia võttis „Pealtnägija“ palvel anonüümselt välja statistika mobiilse andmeside kasutamisest ja selgus, et mobiilse interneti kasutamine on üle Eesti plahvatuslikult kasvanud. „Mõnda aega läheb veel halvemaks. Ühel hetkel on kriis läbi, ka majanduslikus mõttes, ja algab uus tõusulaine,“ ütleb Lepik.