Saated

83 AASTAT ARMASTUST! Nõukogude võimu poolt lahutatud paar leidis teineteist taas 50 aastat hiljem (108)

Televeeb, 12. veebruar 2020, 21:28
Vaike ja Ott ValgmaFoto: kuvatõmmis/ ERR
Kolmapäevane “Pealtnägija” oli läheneva valentinipäeva tuules armastusteemaline. Oma pöörase armastuse loo rääkisid ka 96aastane Vaike ja 98aastane Ott Valgma, kes on teineteise esimesed armastused, kuid kelle armulugu lahutas nii nõukogude võim kui teised abielud.

Vaike ja Ott armusid esimesest silmapilgust ning mäletavad kellaajaliselt, millal see juhtus: 1937. aasta 27. augustil kell 10, kui Rakvere kaubanduskeskkool alustas uut õppeaastat. “Korraga hakkas silma seal ees Vaike. Kui ta jõudis minu koha ette, siis ta ei läinud edasi, vaid jäi seisma ja keeras minu poole silmad. Vaatasime tükk aega teineteisele silma. Siit algaski see esimene armastus, mis on jäänud surmani,” meenutas Ott.

Kuramaaž kestis pikalt ja esimest suudlust oodati kaheksa kuud. “Automaatselt olid käed ümber kaela, minul oli see esimene suudlus, ma polnud veel tütarlast üldse suudelnud,” meenutas Ott. Ka Vaike jaoks oli Ott esimene suudlus ja peigmees. 

“Eks mulle tekkis rivaale kah ikka, üks päris tõsine ka, kes oli Vaikest 12 aastat vanem, tal oli oma auto isegi,” tõdes Ott. Toonase südamevalu valas Ott aga päevikusse, mis tal siiani alles on. 

Mustad pilved suhte kohalt siiski hajusid. Kuigi Eestisse oli jõudud teine maailmasõda, palus Ott pärast kooli lõpetamist Vaike kätt ja paar laulatati 31. oktoobril 1942 Rakvere kirikus. Aasta pärast pulmi sündis perre laps.

Ott näitas üles punavõimu vastasust ning 1944. aastal kutsuti ta täitevkomiteesse. Siis said alguse paari dramaatilised aastad. “Vaike tuli minuga ühes ja läksime täitevkomiteesse, kohe võeti meid kinni,” meenutas Ott.

Alguses istus Ott kinni Rakveres, siis Harku töö ja kasvatuslaagris kuni nõukogudevastases agitatsioonis süüdimõistetuna saadeti ta 1947. aastal Siberisse. Abikaasad ei teadnud millal ja kas üldse enam teineteist näevad. Ott kutsus Vaiket kirja teel Siberisse, kuid Vaike lähedased ei lubanud tal Siberisse minna. 

Mõlemad abiellusid teistega, kuid saatus viis paari taas kokku

Kuna Vaike ei teadnud kuna ja kas Ott üldse naaseb, leidis naine uue kaaslase. See murdis Oti vangilaagris maha. “Ma olin endast ikka päris väljas. Oleks talv olnud siis, siis ma poleks siin olnud. 60 kraadi oli külma, oleks palituta õue läinud ja seal poleks muud vaja olnud, kui kuuse peale paariks tunniks magama heita ja oleks valmis ka olnud. Siis oli suvi, uputama ma ise ei hakka ja üles pooma, et näeb, mis tuleb,” tunnistas Ott.

Teineteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel olev paar lahutas distantsilt abielu. Ka Ott otsustas Siberis eluga edasi minna ja leidis seal omale uue naise Helke. Nad abiellusid ja said tütre 1954. aastal. Kaks aastat hiljem sündis ka poeg. “Seda ta rääkis kogu aeg, kui tuleb Vaike, ta võtab lapsed ja läheb minema, meie elu lõhkuma ei hakka,” nentis Ott, et mehe suurest armastusest Vaike vastu teadis ka tema uus naine.

Vaike jäi aga endale kindlaks ega läinud kunagi Otile Siberisse järgi. Ka tema otsustas Eestis oma uue kaaslase, Oti tädipoja Elmariga abielluda. Elu läks aga nii, et 1956. aastal tuli Ott Siberist Eestisse tagasi.

Kui nad lõpuks teineteist pärast enam kui kümmet lahusoldud aastat nägid, poleks nagu vahepealseid aastaid olnudki. “Pilgud kohtusid, oli selge pilt. Olime kaelas teineteisel, esimene armastus lõppenud ei ole. Sel õhtul poole ööni rääkisime asjad selgeks, polnud riidu,” sõnas Ott. “See oli elusaatus vahepeal, ei olnud tema ega mina selles süüdi,” usub Vaike.

Mõlemad jäid aga oma ametlike abikaasadega abieludesse ning moodustus tänases mõistes kärgpere. Oti ja Helke perre sündis mõned aastad hiljem kolmaski laps. Vaike ja Elmar järglasi ei saanud, aga kasvatasid koos Oti ja Helke poega. Sõbralikult koos tähistasid pered nii aastavahetusi kui sünnipäevi.

Vaike sõnul tegi talle see, et Ott teisega abielus oli, ikkagi haiget ning kui paar tema juurest koos lahkus, olid tal pisarad silmas. 

1984. aastal suri Vaike teine abikaasa, Oti kaasa 1985. aastal. Ehk pea 60 aastat pärast esmakohtumist olid Vaike ja Ott taas vabad. 2006 astusid nad uuesti ametlikku abiellu ning tõdevad, et on teineteisele see esimene ja õige.

“Ega teist meest ikka minu kõrvale ei saa sättida, pange või kümme tükki. See oli ikka esimene ja viimane,” ütles Vaike. “Eks see oli minu esimene armastus ja see oli nii tugev. Mõlemad olime väga head tantsijad, käisime tantsupidudel. Niimoodi me kasvasime ühte juba koolieast peale. Üks mu klassiõde ütles, et ma olin kooli silmarõõm, aga mul ei jätkunud teistele silmi kui ainult Vaikele,” nentis Ott. 

Mis on siis igavese armastuse saladus? “Ühes kohas peab kõiki asju arutama. On need kurvad või rõõmsad asjad. Pole nii, et üks põrutab teisele. Meil pole seda olnud ega tule ka. Tahaks kõigile noortele edasi öelda – ärge võtke kergekäeliselt, kui on ikka esimest korda olnud esimene tõsine armastus – siis palun ärge rikkuge seda ära!” vastas Ott.