Eesti

Helle-Moonika Helme: kui meil on apteegireformi tagajärjel kas või üks surm, siis kes vastutab? 

Televeeb, 16. detsember 2019, 21:00
Helle-Moonika HelmeFoto: Martin Ahven
2014. aastal võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatuse, millel on põhiliselt kaks nõuet: esiteks peab apteegi omanik olema proviisor ja teiseks ei tohi apteegi omanikuks olla enam ravimite hulgimüüja või haigla. Kuna selle seaduse järgi oleks enamus apteeke Eestis kohe uksed kinni pannud, anti üleminekuperioodiks aega viis aastat. Praegu on riik aga täpselt samas seisus nagu toona. Kui seadus 2020. aasta 1. aprillil jõustub, jäävad paljud Eestimaa kohad ilma ühegi apteegita.

Praegu kuuluvad Eesti apteegid põhiliselt kolmele suurele ravimite hulgimüüjale, kelleks on Magnum, Tamro ja Maximaga seotud Euro apteek, vahendab „Kuuuurija“. Südameapteek ei kuulu küll hulgimüüjale, aga ka mitte proviisorile, nagu uus seadus nõuab. Seega, kui seadus jõustub, lähevad ka need apteegid aprillist kinni.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

12. detsember 2019, 21:10
TERVIS VÕI ÄRI: kelle huve teenivad apteegireformi muudatused?
12. detsember 2019, 11:37
Keskerakond vangerdas apteegireformi kriitiliselt suhtuva Marika Tuus-Laulu sotsiaalkomisjonist välja
12. detsember 2019, 00:11
PROVIISOR: kuidas peaksime taluma olukorda, kus meist tuhat korda rumalamad inimesed valitsevad meie üle?
9. detsember 2019, 21:10
Raviminappus Eestis ohustab nii imikuid kui eakaid