Telenäod

Keili Sükijaineni lahkumise põhjused: staaritsemine ja kolleegide pisarateni solvamine (47)

Kroonika | Ohtuleht.ee, 22. november 2019, 07:36
Keili SükijainenFoto: Robin Roots
Läinud nädala kolmapäeval selgus, et see on Keili Sükijainenile viimane päev TV3 õhtusaadet peatoimetada ning juba samal päeval vedas „Seitsmeste: Duublit“ kaassaatejuht Taavi Libe üksi. Väidetavalt olid eetris teineteisele pingutatult naeratanud Keili ja Taavi kaamerate taga aga lausa nagu kass ja koer, kes teineteist töö käigus verbaalselt tuuseldasid.

„Tundus, et peatoimetaja staatus pani ta staaritsema ja muutis teiste suhtes üleolevaks,“ meenutab üks anonüümseks jääda soovinu.

Samal teemal

„Kindlasti on võimalik asju rahulikumalt teha. Samas juhiks ei sünnita ju koheselt – seda peab ka harjutama,“ sõnab üks toimetajaid Piret Tali.

Refereeritud artiklit loe Kroonikast.

Keili võttis sel teemal sõna oma Facebooki lehel. „Täna ilmus artikkel, mis väidetavalt paljastab Duubli tegemiste tagamaad. Avalikkusele ootamatute uudistega käib ikka kaasas erinevaid põnevaid kuulujutte ja seda nii täna kui ka homme. Kõik asjaosalised teavad, mis päriselt toimus ja inimesed, kes mind tunnevad, teavad, milline ma olen. Kõigile teistele, aitäh huvi tundmast. Minuga on kõik hästi, armastan endiselt televisiooni ja inimesi, kes seda teevad ning olen hetkel sajaprotsendiliselt keskendunud oma kõige südamelähedasemale projektile Inglite Aeg, millega oleme aastate jooksul heade Eesti inimeste abiga muutnud nii paljude abivajajate elusid paremaks ja teeme seda kindlasti ka sel aastal. Nii et näeme juba varsti taas ekraanil,“ kirjutab ta.

„Olen seda teemat juba korduvalt kommenteerinud. Lugesin ka Kroonika lugu ja väidet, et oleme Keiliga nagu kass ja koer, aga tegelikult oleme mina, Priit Leito ja Mart Mardisalu juba seda teemat kommenteerinud ja midagi lisada ei ole. See, mida mingid anonüümsed allikad ütlevad, ajab lihtsalt naerma,“ sõnab Taavi Libe Õhtulehele.

Õhtuleht kirjutas möödunud neljapäeval, et Keili viimane tööpäev oli 13. novembril ja ta taandati saatejuhi ja peatoimetaja kohalt, sest ei klappinud ülejäänud meeskonnaga. Õhtulehele anonüümseks jääda sooviv allikas ütles juba siis, et saate meeskond olla kogunud Keili vastu allkirju ning edastanud need TV3 juhile Priit Leitole. 

Kui Õhtuleht eelmisel nädalal Priit Leitolt uuris, miks Keili sule sappa sai, vastas mees: „Keili käivitas edukalt saate „Seitsmesed: Duubel“ nagu leping ette nägi. Kui „Ringvaate“ start võttis aega kaks aastat, et olla edukas, siis „Seitsmesed: Duubel“ suutis seda teha kolme kuuga. Keili jätkab TV3 eetris saadetega „Inglite aeg“ ja „Naabrist parem“.“ Keilil polnud suurt midagi lisada. „Kõik on nii nagu TV3 kommenteeris. Tõmbasin „Duubli“ käima ja jätkan teise kahe saatega. Soovin meeskonnale edu ja loodan, et saade töötab edasi sama hästi nagu siiani,“ ütles Keili.

Saatejuht Taavi Libe sõnas samal õhtul Kroonikale, et avalikkusele võis tõesti tunduda, et Keili lahkumine toimus äkitselt. „Tegelikult oli see niimoodi, et ta oli suureks abiks selle saate käima lükkamisel. Praegu on tal ka suur projekt „Inglite aeg“ tulemas ja ühel hetkel tundus, et tal ei ole võimalik seda mahtu korraga pidada,“ sõnas Libe. „Me natukene vaatame, kas siin konstruktsioonis midagi muutub ja keda täpsemalt on juurde vaja. Koht täitmata ei jää, me peame omakeskis arutama, et mis võiks olla selle inimese funktsioon, kes juurde tuleb,“ rääkis Taavi edasistest plaanidest.

Päev hiljem, 15. novembril kirjutas Õhtuleht, et väidetavalt kogusid Keili alluvad tema vastu allkirju ja see dokument viidi Priit Leitole. Leito kinnitas, et mingit kirja koos allkirjadega pole tema saanud. Samuti kirjutasime, et sahistatakse, et Keili asemele saates „Seitsmesed: Duubel“ on saatejuhi kohale plaanitud Brigitte Susanne Hunti. Ka selle väite lükkas Leito ümber.

Tekkis küsimus, mis „Duublist“ edasi saab – saatel oli enne neli saatejuhti (Keili Sükijainen, Kadri Pikhof, Taavi Libe ja Jürgen Pärnsalu). Et Keili lahkus ja Kadri siirdub jaanuarist lapsepuhkusele, oleks justkui saatele vaja kaht uut saatejuhti. Õhtuleht küsis TV3 programmijuhilt Raimo Kummerilt, mis plaanid neil saatejuhtidega on – kas jätkatakse kahe saatejuhiga või otsitakse uued? „Meil on kolm saatejuhti – Taavi Libe, Jürgen Pärnsalu ja Kadri Pikhof. Hetkel ei otsi,“ vastas Kummer napilt.

Lähiminevikust leiab ka mitmeid teisi kolleegiume, kus juhtide ja alluvate omavahelised suhted on käärinud. Allkirju on kogutud nii juhtide vastu kui ka kaitseks. Toome neist mõned teieni. 

Postimehe toimetus protesteeris peatoimetaja jätkamise vastu

Novembri alguses puhkes skandaal Postimehe toimetuses, kui 19 ajakirjanikku pani ettevõtte juhid ultimaatumi ette – kas lahkuvad nemad või lahkub peatoimetaja Peeter Helme. Postimehe töötajad soovisid Helme lahkumist, sest ta ei ole ametikohale sobilik. Väljaande ajakirjanikud polnud juba pikemat aega rahul peatoimetaja tööga, üks rahulolematuse põhjustest olevat ka liigne tsensuur arvamusartiklite kirjutamisel.

Novembri esimesel päeval kukkus pange aga viimane piisk ning erinevate toimetuste töötajad panid seljad kokku ning avaldasid arvamust, et Helme on nende silmas usaldusväärsuse kaotanud. Ühisele avaldusele kirjutasid alla mitmed väljaande uuriva ning mõned arvamus- ja uudistetoimetuse ajakirjanikud, kokku 19 töötajat. 1. novembri lõuna paiku koguneti kriisikoosolekuks ning töötajad ootasid otsust tööpäeva lõpuks. Veidi enne 17 ilmus Postimehe veebis ning töötajate postkasti teade, et Peeter Helme lahkubki ametist. „Toimetuse töörahu huvides olen otsustanud ametist lahkuda,“ ütles Helme lühikeses ja lakoonilises teates. Peeter Helme sai Postimehe peatoimetajaks käesoleva aasta aprillis töötades varem lühiajaliselt Postimehe arvamustoimetuse juhina.

Linnamuuseumis kääris: juhti süüdistati võimuahnuses ja kättemaksuihas

2015. aastal pöördusid Tallinna Linnamuuseumi töötajad telesaate „Radar“ poole ja süüdistasid muuseumijuhti Kalmari Ulmi ebainimlikus ja omakasupüüdlikus käitumises. „Radar“ rääkis kokku üheksa endise ja tänase muuseumitöötajaga, kelle jutust koorusid välja järgmised ülemust iseloomustavad märksõnad: salakaval, võimuahne ja kättemaksuhimuline. Postimees kirjutas toona, et pärast telesaadet hakkas „direktori õukond“ koguma allkirju Ulmi toetuseks. Paljud muuseumi töötajad ei nõustunud aga sellele alla kirjutama. „Ta kiusab inimesi sihipärastelt, see tundub uskumatuna, aga ta võtab ühe inimese ette ja hakkab teda kiusama. Näiteks helistab suvalisel hetkel ja küsib, et kus sa oled ja mis sa seal teed ning miks seal oled. See lugu on suurem, kui elu ise,“ rääkis üks töötaja.

Sel nädalal otsustas Viimsi vald äkitsi ametist vabastada Haabneeme kooli direktori Sirje Toomla. Oktoobri alguses kõrvaldati töölt üks kooli meesõpetajatest, sest viimane olla kasutanud oma õpilaste vastu füüsilist vägivalda. Teisipäeva hommikul vallandati kooli direktor Sirje Toomla, sest ta ei olnud juhtumist Viimsi valda piisavalt kiiresti teavitanud. Üks lapsevanem tegi vallale pöördumise, kus andis teada, et direktori toetuseks on loodud petitsioon. Haabneeme koolis käib 668 last ja neljapäevaks oli petitsioonil 675 allkirja. „Koolijuhi jätkamist soovib kogu koolipere – õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Ka kooli õpilasesindus on alustanud allkirjade kogumist,“ märkis ta. Neljapäeval teavitati avalikkusest vallavalitsuse otsusest koolijuhiga koostöö jätkamisest.

Skandaal ministeeriumis: kantsler Tea Varrak oli võimukas ja agressiivne

Mullu detsembris taandus Tea Varrak haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri kohalt mullu detsembris, kui avalikkuse ette jõudsid ministeeriumis pikalt kuhjunud pinged seoses tema juhtimisstiiliga. 2017. aasta märtsi lõpus sellele kohale asunud Varrakuga kokku puutunud inimeste sõnul oli kantsler võimukas, agressiivne ja kolleegide suhtes lugupidamatu ning see põhjustas ministeeriumis halva tööõhkkonna ja suure kaadri voolavuse. Tema viimane tööpäev ministeeriumis oli selle aasta 20. jaanuar. Väidetavalt kogus kantslerile alluv personaliosakond ministeeriumis kantsleri toetuseks ka allkirju, millega selgunuks, kes on kantsleri poolt ja kes vastu. Lõpuks sellest aga loobuti.

ERR-i toimetus esitas ultimaatumi – juht lahkub või peatub toimetuse töö

2009. aasta oktoobris esitas ERR-i raadiouudiste toimetus toonasele ringhäälingu juhatuse liikmele Tiina Kaalepile ultimaatumi, milles nõuti vaid napilt kuu varem tööposti Vallo Kelmsaarelt üle võtnud uudistejuhi Märt Treieri lahtilaskmist. Vastasel juhul lubas toimetus järgmisel nädalal töö seisma panna. „Märt andis mulle märku, et ta soovib lahkuda. Käsi aga veel löödud ei ole,” ütles ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa Eesti Päevalehele kommentaariks, paar tundi hiljem saatis aga ERR välja pressiteate, milles teatas töösuhte lõppemisest, milleni olevat jõutud poolte kokkuleppel.

Küsimusele, kas Treier lahkub toimetusest tuleva surve tõttu, ütles Allikmaa, et nii lihtsalt asjad ei käi. „Ei ole nii, et toimetus on vastu ja juht võetakse maha. Nii ei saa käituda, see oleks nagu meenutus eelmisest ajast,” lisas mees. Treier ise selgitas, et ei suutnud toimetusse piisavalt sisse sulada. „Liitusin toimetusega, kus olid väga sügavalt juurdunud tavad, vastastikuseks harjumiseks igapäevase töötempo juures jäi aega väheks. Nii juhtuski, et minu ja toimetuse koostöö takerdus enne, kui seesama töö sai veel sisuliseks minna,” sõnas ta. Otsus lahkuda tuli mehe sõnul siiski temalt endalt ja ERR mõistis seda.