Eesti

TELEVISIOONIPÄEV | Heidame pilgu televisiooni ajalukku! (1)

Toimetas Katharina Toomemets, 21. november 2019, 15:04
TeleviisorFoto: Jörgen Norkroos
21. novembril tähistatakse rahvusvahelist telepäeva. Kuigi tänapäeval on televisioon inimeste jaoks iseenesestmõistetav, pole see alati nii olnud. Teeme tagasivaate televisiooni ajalukku. 

- Termini televisor (moodustatud kreekakeelsest sõnast tele (kaugele) ja ladinakeelsest sõnast visio (nägemine) võttis kasutusele Šoti tehnikamees J. L. Baird, kes nimetas nii omakonstrueeritud ja 1926. aastal valmistatud Nipkowi kettaga televisioonivastuvõtjat, mille kujutist sai vaadata 3×4 cm suurusel 30-realisel ekraanil. Televisioonisignaali edastasid siis mõned kesklaine-raadiosaatjad

- Ühtsetele süsteemidele vastava mustvalge televisiooni saated algasid Euroopas 1950. aastail, Tallinnas 1955. Ameerika Ühendriikides sai sel ajal juba näha värvisaateid (värvitelevisiooni standard NTSC kehtestati 1954. aastal). Euroopa maadesse jõudis värvitelevisioon kümmekond aastat hiljem, Eestisse 1972. aastal

- Kineskoop oli telerite valitseva kuvaseadisena kasutusel kuni sajandivahetuseni. Seejärel hakkasid neid kogukaid ja suure energiatarbega seadiseid välja tõrjuma LCD- ja plasmatehnoloogial põhinevad õhukesed kuvapaneelid. 2010. aastast toodetakse põhiliselt LCD-telereid.

- Tallinna Televisioonistuudio asu­tati NSVL kultuuriministri käsk­kirjaga 29. juunil 1955. Esimene saade anti eetrisse 19. juulil 1955, selleks ajaks oli püstitatud Tallinna tele­mast

- 1956. aastal moodustati esimesed toimetused ja abi­teenistused. Kevadeks 1957 oli loodud 6 toimetust, saatesektor, mit­med audiovisuaal- ja abiteenuste osakonnad ja organisatsiooni tugi­­struktuurid

- Tallinna Televisioonistuudio esimene tootmisbaas rajati raadiomajja, kuhu televisioon jäi kümneks aastaks. Ühest 98ruutmeetrisest tele­stuudioks kohandatud raadio­stuudiost mindi otse-eetrisse nii uudiste kui telelavastustega

- Esimesed televiisorid ilmusid Tallinna kauplustesse 23. juunil 1954

- Esimene ametlik proovisaade, kestusega 2 tundi ja 35 minutit, läks eetrisse 19. juulil 1955. Esialgu olid saated laupäeval ja pühapäeval. 25. oktoobrist lisandus saatepäevana teisipäev, 10. novembrist ka neljapäev. Stuudiod asusid praeguses vanas raadiomajas

- 1956. aastal oli Eestis televiisoreid 3900

- 11. märtsil 1956 eetrisse antud esimene uudisteprogramm "Nädala­sündmuste ringvaade" ilmus esialgu paar korda kuus. Nime­tus "Aktuaalne kaamera" võeti kasutusele 1957. aastal, igapäeva­seks muutus AK 1958. aasta oktoobris

- Uudiste pildiline materjal koos­nes valdavalt fotodest, filmi oli vähe, seda jätkus üksikute sünd­muste ülesvõtmiseks. Ülesehituselt sarnanes uudiste­saade kinoring­vaatega, milles palad käsitlesid kindlaid valdkondi: tööstust, põllu­majandust, kultuuri. Valdkonna tähtsuse määras ideoloogia, mitte sündmuse uudisväärtus

- Programmi liigitamisel kujunes põhimõisteks saade, mis tulenevalt juurde­võteteks eraldatud filmilindi limiteeritud kogusest kujunes sage­li stuudio­kesk­seks. Liikuva ülekandejaamaga edastati spordi­võistlusi, kontserte ja teatri­eten­du­si. Dokumentaalsaated olid eetris otsereportaažidena, telelavastusi ja estraadi­sketše esitati stuudios otse kaamerasse, nagu teatrietendust otse publikule

- 1. oktoobril 1956 oli teleprogramm kuuel päeval nädalas, saateid ei olnud neljapäeviti

- 1960. aasta aprillis algas Gonsiori (Lomonossovi) tänava telemaja ehitus. Sinna hakati kolima 1964. aasta novembris, kuigi maja ei olnud veel valmis

- 19.-21. juuli 1960 tehti esimene ülekanne laulupeolt ja rahvakunstiõhtult

- 1956. aastal nimetati Tallinna Televisioonistuudio ümber Eesti Televisiooniks

- 30. detsembril 1972 jõudis ekraanile esimene Tallinnas toodetud värvisaade

- 21. augustil 1991 püüdsid Vene dessantväelased hõivata teletorni. Esimene rünnak oli kell 4 öösel. Sõjaväelaste nõudmisel lülitasid teletorni töötajad välja raadio ultralühilainesaatjad ja telesaatjad, aparaadiruumi sõdurid sisse ei pääsenud ja sealsed monitorid jäid kogu ajaks tööle

- Tartus alustas 1992. aasta 7. detsembril tööd esimene kohalik televisioon, ALO-TV

- 1. augustil 1993 alustas saateid EVTV

- 1. oktoobril 1993 alustas saateid Kanal 2

- 5. märtsil 1996 ühinesid EVTV ja RTV ühiseks telekanaliks TV3

- 2001. aasta oktoobris lõpetav TV1 suurte võlgade tõttu programmi edastamise

Allikad: Vikipeedia, Rahvusringhäälingumuuseumi koduleht ja Kaupo Nõlvaku telekommunikatsiooni materjalid