Kõik TV uudised

Voogedastus ja tšill: millised sarja- ja filmiteenused on su raha väärt? (3)

Sten Kohlmann, 19. november 2019, 13:58
Foto: Pixabay.com
Kunagi öeldi, et kui sul pole facebooki kontot, pole sind olemas. Aastal 2019 on sellest ütluse sabast kinni haaranud suured korporatsioonid ja seda pisut mudinud: „Kui sul pole enda voogedastusteenust, siis kas sa üldse eksisteerid?“

Kartuses inimeste mälestustest igaveseks haihtuda, on nii mitmedki hiiglaslikud meediaettevõtted otsustanud, et tooteid teistele ei jagata ja müüakse neid vaid enda hõlma alt. Valik suureneb iga mööduva hetkega ning kui varem pidi maksma vaid Netflixi eest, siis nüüd nuhivad su rahakoti järele nii mõnedki teised.

Aga kelle ees tuleks oma tengelpungarauad lahti lüüa ja kes pole väärt ühtki senti? Viskame pilgu peale suurematele tegijatele ja teeme selgeks, kas Maarjamaa poegadel ja tütardel tasub nende suunas oma viimseid veeringuid veeretada.

Netflix

Aasta oli 2016, kui juba pikalt lombi taga laineid löönud striimimisplatvorm Netflix meie kanti jõudis. Kuigi USA ja teiste suuremate riikidega võrreldes oli meie valik pisut kesisem (ning eks kehtib see ka tänaseni), hakkas kohalike kodanike seas levima Netflixi-palavik. Paari kuuga ahmiti kogu sisu innukalt sisse ning seejärel lõi hinge kahetsus, sest tasuta kuu oli läbi saanud ja arvelt hakkas raha maha tiksuma.

Aeg-ajalt kurdetakse, et midagi nagu vaadata pole, ent samas on Netflixi valik samalaadsete teenuste seas jätkuvalt kõige mitmekesisem. Kasuks tuleb asjaolu, et firma ei karda erinevate projektide elluviimise nimel tuulde paisata sadu tuhandeid (kui mitte miljoneid) dollareid. Nii ongi meid aastate jooksul rõõmustatud mitmete kriitiliselt edukate sarjade ja filmidega. Esimestena tulevad meelde „Stranger Things“, „Black Mirror“ ja „Bojack Horseman“, filmidest aga „Bird Box“ ning Martin Scorcese eesootav suurprojekt „The Irishman“.


Netflixi kuutasu varieerub vastavalt sellele, mitmel erineval seadmel korraga kasutaja ligipääsu soovib, samuti määrab kvaliteet. Odavaim variant maksab 7,99€, kalleim neist 11,99€. Eks kasutegur on ikkagi vaataja endi silmades, ent senimaani tundub Netflixi tellimus end pigem õigustavat.

Amazon Prime

Amazon Prime on nagu vaese mehe Netflix. Formaat on sama, sisu kesisem. Taaskord pannakse rõhku eksklusiivsetele sarjadele-filmidele, ent konkurendi kombel populaarkultuuri vestlusteemade koorekihti pugeda ei suudeta. See muidugi ei tähenda, et Prime Videos häid asju ei leiduks, vastupidi.

Tänavu toodi meieni fenomenaalne sari „The Boys“, mis sobib suurepäraselt inimestele, kel superkangelastest siibrini ning tahavad näha, kuidas neile pasunasse antakse. Samuti kiidetakse palju Terry Pratchetti ja Neil Gaimani romaanil põhinevat sarja „Good Omens“, mis räägib sõbrustavast deemonist ja inglist, kes üritavad Taeva ja Maa vahelist sõda ära hoida.


Prime Video tavapärane taks jääb kuskile 5,99€ kanti, ent vähemalt kirjutamise hetkel on käimas kampaania, mis pakub esmatutvujatele hinnaks 2,99€. Seega võib julgelt sel lasta vähemalt kuukese tiksuda, et siis need enimkiidetud teosed enda silmaga ära näha ja siis eluga edasi minna.

Apple TV+

Olgu kohe alguses öeldud, et mul pole õrna aimugi, kellele Apple TV+ on loodud. Teenuse sisu on pea olematu. Erinevate sarjade-filmide kokkulugemiseks piisab vaid kahe käe sõrmedest ja selgi juhul saavad osad neist kasutust vaid siis, kui juurde lugeda ka eesootavad teosed.

Ühtlasi kasutab Apple’i pakutav teenus klassikalist televisiooni formaati, ehk sari ilmub jupikaupa, mitte ühekorraga nagu teiste teenuste puhul. Kui esialgu võib tunduda antud lähenemine loogilisena (ei tahaks ju meist keegi, et vaataja kurnatusest kokku kukub), siis lähemalt uurides see vaid süvendab asjaolu, et Apple’is pole essugi vaadata.


Märkimisväärsemateks tiitliteks on vast draamasari „The Morning Show“ (Jennifer Aniston ja Steve Carell), veel üks draamasari „See“ (Jason Momoa) ning Oprah jutusaade „Oprah’s Book Club“. Apple TV+ kasutamise eest peab kuus välja käima 4,99€ ning teenust saab ühe nädala jooksul ka tasuta proovida. Praegu tundub, et vähemalt lähitulevikus pole põhjust seda seitsmest päevast kauem kasutada.

2019. aasta novembrikuu keskel trügis niigi punnitavale turule üks maailma hirmuäratavamaid meelelahutusfirmasid – Disney. Üllataval kombel on aga näiliselt maailmavallutus plaane hauv kompanii üpriski kitsa suunitlusega. Praegu pakutakse teenust vaid USA-s, Austraalias, Uus-Meremaal… ja Hollandis. Valik on võrdlemisi veider, eriti kui arvestada siia ka asjaolu, et näiteks Suurbritannia (mis tavaliselt säherduste sündmuste puhul eesrinnas) ootab ülejäänud maailmaga uut aastat, et Disney+ pakutavale käpad taha saada.

Pakutav on tegelikult intrigeeriv, kuna Disney on aastate jooksul omandanud nii mõnedki teised suured brändid, sealhulgas Marvel, „Star Wars“ ja 20th Century Fox. Nii ongi platvormi suurimateks tõmbenumbriteks uhiuus „Tähesõdade“ seriaal „The Mandalorian“ ning võimalus kõiki „Simpsonite“ episoode uuesti otsast peale vaadata.


Konks seisneb muidugi aga asjaolus, et Eestis on Disney+ vaatamine tavakasutaja jaoks võimatu, pisut teadjamal inimesel samuti ääretult keeruline protsess. Senikaua, kuni jõuab info kas või millal teenus ka meie kodumaale jõuab, peavad fännid kas pöidlaid keerutama või äärmisel juhul silma kinni pigistama ja pealuulipu vardasse ajama.

Ja kõik teised

Nii mitmedki vanad klassikalised seriaalid said Netflixis olles niivõrd populaarseks, et nende omanikud otsustasid need Netflixist ära võtta ja seejärel jagamiseks omaenda platvormi luua.

Nõnda olemegi olukorras, kus „Sõprade“ nägemiseks (hetkel veel Netflixis, ent peagi kadumas) tuleb vaadata HBO Maxi (Euroopasse 2021. aastal), „The Office“ aga hakkab elama NBC veidra nimega teenuses – Peacock (2020). Pole teada, kas antud teenused Eestisse üldse jõuavadki ning vähemalt esialgu ei tundu nende väärtus just ülemäära kõrgena.