Saated

Estonia laevakatastroofist pääsenud Siiri saatuslikust ööst: ma vajusin ja vajusin, ega saanud aru, kas olen juba uppunud (67)

Televeeb, 9. september 2019, 22:00
SiiriFoto: TV3
Saates “Ma pääsesin Estonia katastroofist” rääkisid oma loo kaks naisterahvast, Siiri ja Hele, kes mõlemad Estonia laeval töötasid. Hele oli toona 23-aastane ja müüja elektroonikapoes ning 25-aastane Siiri korraldas laeva rahaasju. Otseselt nad tol saatuslikul ööl kokku ei puutunud, küll oli mõlemal kummaline ja müstiline eelaimdus, et midagi halba on tulekul. 

“See oli minu jaoks sisetunne, millest ma aru ei saanud. Minu jaoks oli see midagi kummalist,” rääkis saates Siiri. Naine tõdes, et tundis enne saatuslikku ööd tugevat vajadust päeva aeg puhata ja end magama sundida, kuigi tavapäraselt ta päeval ei maga. 

Samal teemal

Hele nägi aga enne katastroofi prohvetlikku unenägu, milles ta oma töökaaslastega vees oli. “See oli hiljem mõeldes kummaline uni, et me olime kõik mere ääres ja vees, mina olin saanud ronida kivi peale,” meenutas ta. 

Õnnetuse hetkel viibisid Hele ja Siiri täiesti erinevates kohtades, kuid mõlemal oli vaja jõuda seitsmendale tekile, kust oli laevast väljapääs. Hele viibis õnnetuse hetkel kaheksandal korrusel ning Siiri neljandal. 

Kui Helel oli vaja pääsemiseks kreeni läinud laevas läbida vaid üks korrus, siis Siiril oli vaja mööda trepi käsipuud üles ronida kolm korrust. Kreeni läinud laevas ja paanikas inimeste keskel sai Siiri ka korralikult vigastada: ta murdis mitu luud. Mõlemad naised jõudsid lõpuks aga siiski laevast välja, kuid kukkusid vette. 

Siiri: pojale mõtlemine päästis mu elu

“Ma vajusin ja vajusin, tegin silmad lahti ja mõtlesin, et kas ma olen veel elus, või olen ma juba uppunud ja näen ennast kõrvalt. Ma muudkui vajusin ja vajusin allapoole. Siis ma ei kartnud enam midagi, lihtsalt vajusin ja ma leppisin,” meenutas Siiri.

“Järgmine mõte oli, et mul on poeg kodus. See äratas mind üles, et ma hakkasin täiesti mehaaniliselt kätega vastassuunas tõmbama ennast üles poole. Laeva tuled olid veel veepiiril ja kuu paistis. Siis ma nägin selles kumas, et suured tumedad asjad tulevad mu poole. Ma ei saanud aru, mis need on. Ma üritasin oma pead kaitsta, aga siis ma mõistsin, et need on vist parved,” rääkis Siiri. 

Siiri sattus ühe parve juurde, milles oli kaks inimest. Küll aga oli tal väga raske sinna ennast sisse vinnata, kuna ta üks käsi oli viga saanud ning tal oli veel luumurde. “Mingi hetk ma tundsin, et ma ei suuda. Üks käsi vajus alla, ma lihtsalt ei jõudnud enam, aga mu käsi vajus redeli peale ja ma sain aru, et redel on mu all. Siis ma jõudsin ühe põlve panna redeli peale, ennast üles upitada ja selja tagant laine viskas mu sinna parve sisse. Neid õnnelikke hetki oli terve see öö täis,” tõdes ta.

Kui Siiri parves oli, mõtles ta oma pere, poja ja vanemate peale. “Sellistel hetkedel on aega mõelda selliste asjade peale. Mõtlesin, kui ma siit kunagi veel eluga pääsen, mis siis saab. Pojale mõtlemine aitas, see äratas mind üles kui olin meresügavusse vajumas ja see andis endale sisemist jõudu ka, et ma ei saa teda jätta,” tunnistas ta.

Siiri, kes praegu life-coach’ina töötab, teab omast käest, et inimeste sees on väga palju jõudu ja tahet. “Me peame oskama seda õigesti rakendada, meie sees on nii palju elutahe! Jumal hoidis kõiki neid kes õnnetuse ajal ise tegutsesid. See oli õnnelike kokkusattumiste jada, et kui sa ei saanud teisi päästa, päästsid iseenda ja tõid oma perele inimese koju.”

Hele: lapseootusele uppudes ei mõelnud

“Vee all ma mõtlesin, et ahah, selline ongi surm,” meenutas Hele, kes muideks, oli mõned päevad enne õnnetust taibanud, et on vist lapseootel. “Ma ei saanud aru, kuhu poole ma peaks minema, et veest välja saada. Kus on veepind ja põhi. Rasedusele ma sellel hetkel ei mõelnud kordagi.”

“Esimene mõte lapse peale oli siis, kui ma ronisin päästeparve, ma mõtlesin, et ma pean sinna saama, sest ma tahan oma last näha. See aitas mul viimaseid pingutusi teha, et parve pääseda. Minuga koos oli üks rootslane, keda aidati ka, aga kuna ta ise ennast kaasa ei aidanud, sest ta oli purjus, siis meie parve ta ei pääsenud ja ma kardan, et ta üldse ei pääsenud. Lõpuks oli parves seitse inimest,” jutustas naine.

“Surmahirmu ma ei mäleta, pigem mõtlesime, et mida saaksime teha, et endast märku anda. Mõned istusid seal vaikselt omaette,” rääkis Hele sellest, mis mõtted ta peas olid, kui ta päästeparve oli jõudnud.

Hele viibis nädal pärast päästmist Rootsis haiglas. Ta purunenud luuga jalg pandi kipsi ning seal sai ta teada ka seda, et oli kuuendat nädalat rase. “Lõpuks oli ka sellega seotud hirm, et mis nüüd saab. Mu kehatemperatuur oli olnud ju päris madal ja et kas see laps võis seetõttu viga saada?” meenutas Hele paanikat, mis tal sündimata lapse pärast tekkis. Õnneks oli laps aga terve ning maikuus sündis tal poeg.

67 KOMMENTAARI

e
12. september 2019, 09:42
Eesti politseinikud sulgesid liikluse sadamasse viivatel teedel millel toimetati laevale kaks konteinerit plutooniumiga. Saksa ajakirjanikul Juta Rabb...
(loe edasi)
s
slang.ee/joller 11. september 2019, 12:12
1. joller pérsékarva küljes rippuv s!tatükk issand mis jollerid sul on! 2. Joller Trussikud, aluspesu Mu jolleritel on krossirada
Loe kõiki (67)