Eesti

Laste emaga kohut käiv mees: kui ema teeb avalduse, lahendatakse elatisküsimused täiesti pimesi (31)

Toimetas Terttu Jazepov, 9. aprill 2019, 21:41
Foto: Tiina Kõrtsini
Kahe lapse isa Toomas (nimi muudetud) hooldab oma kahte poega koos emaga – ühe kuu elavad lapsed ema ja teise isaga. Nii on olnud juba kuus aastat ja selle aja jooksul on piirid väga korralikult maha joonistatud. Ometi muutus ideaalsena tundunud lahendus 2015. aastal taagaks, mis on Toomasele toonud kümneid tuhandeid eurosid väljaminekuid ja lugematul hulgal kulunud närvirakke.

Kõik sai alguse küsimusest, kuhu peaks vanem laps kooli minema. Selleks mindi lausa kohtusse. Õiguse sai tol korral isa. „Paratamatult ühele see lahendus meeldib ja teisele mitte. Lõpuks saad sellelt poolelt, kellele ei meeldi, selle tagasi mitmete kohtuasjadega,” räägib Toomas „Radaris”, et ühest küsimusest sai lõpuks mitu. Tänaseks on Toomas oma naisega kohtus käinud viis korda ning üks vaidlus on hetkel käimas. Kokku on mees õigusabikuludele maksnud üle 25 000 euro.

„Kui ema teeb avalduse, siis elatisasjad lahendatakse täiesti pimesi. Mulle ei antud esialgu võimalust end kaitstagi, öeldi, et minu kohta tuli avaldus – tehti üks Exceli tabel, kus määrati, palju lastele kuus kulub,” räägib mees. Koolivaheajal, mil lapsed isa juures viibisid, arestiti vaatamata hagi tagasilükkamise palvetele kõik Toomase pangakontod. Samal ajal viibis ema puhkusereisil välismaal ja mees oli hädas. Ta on esitanud neljal korral avalduse elatise maksmise vähemalt kohtuistungi lõpuni peatama, kuid seni tulutult.

Vanemad võiksid enne kohtusse minemist läbida lepituse

Õiguskantsleri kantseleisse pöördub igal aastal paarkümmend inimest, kes tunnevad, et kohtuvaidluses tehakse neile liiga. „Paarkümmend aastat tagasi ei peetud sobilikuks pereasju kohtusse arutama minna. See hoiak on muutunud ja tänapäeval soovitakse oma õigus maksma panna ning vanem läheb kohtusse pigem oma õigusi realiseerima kui lapse huvide eest seisma,” sõnab Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron.

Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku Liis Arraku sõnul aitaksid kohtukulud kiuslikke vanemaid distsiplineerida, kuid seda ainult juhul, kui seadust muudetaks selliselt, et lapsed poleks mingil juhul need, kelle kanda kulud jäävad. „Kui tulen asjatult kohtusse, võtan enda kanda ka riski, et kannan enda kulud ning pean ka teisele poolele kulud hüvitama. See on ainus, mis saab inimest mõtlema panna,” selgitab ta.

Arraku sõnul võiks kohus tegeleda tagajärjega, mitte probleemiga. „Probleem on, et inimesed on sattunud kriisiolukorda, nad lähevad lahku ja nad ei oska ise sellega toime tulla. Järelikult peame aitama neil jõuda lahendusteni.”

„Ühe võimalusena on välja pakutud, et kohtunik ei võta asja enne menetlusse, kui vanemad pole läbinud lepitust,” ütleb sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov. „Lepituse sõna on natuke eksitav – jääb mulje, nagu ema ja isa püütakse omavahel kuidagi lepitada selles mõttes, et nad uuesti kokku tuua. Tegelikult on lepituse eesmärk, et kaks osapoolt jõuaksid mõlemale sobivale kokkuleppele selle osas, kuidas edaspidi last kasvatada.”