Saated

„Naabrist parema“ suure pere ema: kui võidame, saab iga laps endale kassi! (7)

Andra Nõlvak, 9. aprill 2019, 17:16
Võistlustulle astuv suurpere: Kersti ja Vallo ning nende kolm tütart Kertu, Mirtel ja Grettel.Foto: Martin Ahven
Kolmapäeval alustab seitsmenda hooajaga „Naabrist parem”, kus ridaelamuboksist loovad enda unistuste kodu neli paari. Kersti ja Vallo on koos olnud 17 aastat ja neil on kolm tütart. Nende praegune korter jääb suurele perele aga kitsaks, sest seal on vaid kolm tuba. Just see oligi põhjuseks minna saatesse, mille võitja saab ligi 50 000eurose auhinna.

„Me elame praegu Laagris kolmetoalises korteris, aga me ei mahu sinna enam ära!” sõnab pereema Kersti, kelle sõnul on nad uut kodu otsinud juba üle aasta. Kinnisvarahinnad neile armsaks saanud kodukohas on aga kallid.

Samal teemal

„Möödunud aasta kevadel proovisime saada poolikut maja, aga see lipsas nina alt ära," meenutab naine. „Jõulude ajal nägin telekast saatereklaami. Just nädal-kaks varem olime selles piirkonnas ringi sõitnud ja mõtlesime, et nii tore oleks lastel siin kasvada. Vaatasime krundihindasid... ja kui siis tuli see reklaam, lõi mul kohe pirni põlema.” 

„Helistasin Vallole ja ütlesin, et lähme saatesse. Tema ütles kohe, et ei," räägib Kersti. Ent telekas näitas peibutavaid reklaame veel ja veel ning naine ei kaotanud lootust, et mees meelt muudab. Pärast mitmekordset küsimist tuli ka Vallo suust lõpuks see kauaoodatud jah. Lapsi ei tulnud Kerstil üldse veenda.

Nagu mõned teisedki osalejad, mõtlesid Kersti ja Vallo alguses, et kandideerida ju võib, kuid vaevalt nad saatesse pääsevad. Õnn siiski naeratas neile ja nüüd on nad keset hoogsat ehitusprotsessi.

„Esimesel päeval arvasin, et läheme mängleva kergusega läbi, aga väga raske on. Kui kodus paned tapeeti, tundub see kena. Aga siin ei tundu, et on ilus. Ei tea, kas närvid veavad alt või see kiirus. Mina nutan saates hästi palju,” tõdeb Kersti. Nad panustavad ehitusse kogu vaba aja ja kui siis keegi ütleb, et pole ikka piisavalt hea, naine lihtsalt murdub.

Ridaelamuboks on neile juba niivõrd armsaks saanud, et kohati on Kerstil tunne, nagu see oleks juba tema oma.

„Meil oleks äärmiselt suur abi sellest võidufondist. Aga kui ei tule, siis me igal juhul proovime igatpidi selle kodu ära osta. See ei ole üleliia suur, aga meie pere jaoks piisav,” loodab ta sinna oma perega siiski kolida.

Suures peres elavad ka kass ja koer. Võidu korral lubas Kersti lastele, et igaüks võib endale lisaks võtta oma kassi. Reaalsuses annab ta endale muidugi aru, et ilmselt peaks tema koduloomade eest hoolitsema, kuid selle vastu poleks tal midagi.

Vallo seda meelt aga ei ole. „See on vähe tõenäoline,” muigab mees jutu peale neljast kassist majapidamises.

Just kokkuhoidev pere on nende suurimaks tugevuseks. „Me näiteks ei tülitse. Tugevus on ka tugivõrgustik laste näol. Ma ise kartsin, et ma ei saa ise siin olla, aga me oleme koos. Lapsed aitavad üksteist,” kiidab Kersti lapsi, kes üksteise eest saate ajal hoolitsevad.

7 KOMMENTAARI

p
palju õnne 10. aprill 2019, 10:35
nii pannakse alus kassikolooniale. Suure pere ema kindlasti on selle poolt, et kassid elaksid täisväärtuslikku elu ja ei plaanigi neid steriliseerida.
k
Kuulge 10. aprill 2019, 00:55
päriselt ka, lõpetage juba ära selle saate tootmine!
Loe kõiki (7)