Saated

„Naabrist parema“ Kristel ja Hendrik: kell kolm öösel on tulnud tahtmine, et viskaks trelli läbi seina (2)

Andra Nõlvak, 9. aprill 2019, 17:33
Kristel ja Hendrik on oma suhte proovile pannud Austraalias elades. Nüüd ehitatakse koos suuremat kodu. Foto: Martin Ahven
Kolmapäeval alustab seitsmenda hooajaga „Naabrist parem”, kus ligi 50 000eurose auhinnafondi nimel hakkavad ridaelamuboksist kodu looma neli paari. Kristel ja Hendrik on koos olnud üheksa aastat ja saatesse tuleku mõtteid mõlgutanud ka varem.

„Paar-kolm aastat tagasi, kui üldse hakkasime enda kodu otsima, ütlesin Hendrikule, et kuule, lähme saatesse! Aga Hendrik ei tahtnud ja kuidagi õnnestus meil enda kodu osta. Nüüd tunneme, et see on väikseks jäänud. Reklaami nähes ütlesin Hendrikule, et nüüd on saates ridaelamud. Lähme!” räägib Kristel. Tema sõnul oli kaalukaks argumendiks ka see, et nüüd on kindel, et tube on piisavalt, ning jääb ära teadmatus, kas saad kolmetoalise või kahetoalise.

Samal teemal

Hendrik vajas aga veenmist. „Kristel kirjutas minu eest ka asjad ära. Ma mõtlesin, et nagunii me saatesse ei saa, kes see ikka valib 34aastaseid pensionäre,” naljatleb mees. „Aga siin me oleme!”

Varem rulaparki ehitanud mees arvas, et kuna ta on varem ehitanud, siis üht-teist ta teab. „Arvasin, et ehitamisest ma ikkagi midagi tean, aga ma olen nagu Jon Snow („Troonide mängu” tegelaskuju – toim.) – „You know nothing Jon Snow”” tunnistab Hendrik.

Pingeline saateperiood nende suhet proovile ei pannud. „Me oleme nii kaua juba koos olnud ja kaks aastat Austraalias olnud, see pani meie suhet rohkem proovile,” arvab Kristel, kelle sõnul on juba kõik läbi tehtud. „Me juba teame, kuidas keegi millelegi reageerib.”

„Me vaidleme küll ja vahel on päris tuline vaidlus või pigem solvumine minu poolt, sest ma ei taha teha kogu aeg asju, mida Kristel tahab, aga ma tean, et ma pean need ära tegema,” sõnab Hendrik.

„Me pole pika vihaga. Muidugi ärritume ja ütleme midagi, aga sellise huumorimehega on keeruline pikalt tülis olla või mingeid halvasti ütlemisi tõsiselt võtta,” täiendab Kristel.

„Teame, mis me teeme ja miks me seda teeme. Arvasin, et on kergem, aga tegelikult on kõvasti raskem. Kell kolm öösel, kui augud on juba seinas ja riiul ei lähe seina, siis mõtled, et viskad trelli ka juba läbi seina, sest mis vahet sel enam on, kõik on pekkis nagunii. Aga siis võtad ennast kokku ja teed ära. Hommikul on hindamine. Kohtunikud ka ütlevad pärast, et on ilus,” toob Hendrik näite pingelisest olukorrast. „See võtab küll, aga annab ka vastu.”

Just koostööd peavad nad hea kooselu saladuseks. „Sa ei ole nagu armastajapaar vaid üks tiim. Kui üks ütleb „Davai, teeme!”, siis sa pead kaasa minema. Ei ole seda, et ma ei tee,” selgitab Hendrik, lisades et Kristel on nende tiimis suunaja ja tema tuleb järele.

Kas nad plaanivad ridaelamuboksi ära osta ka siis kui võitma ei peaks? „Tegelikult on niimoodi, et Hendrik on mitu korda öelnud, et jääks ööseks. Aga ma ei taha nii ära kiinduda,” sõnab Kristel.

„Ma toimetasin midagi all, kui Kristel ülevalt hüüdis „Issand mulle nii meeldib meie magamistuba!”. Noo peabki meeldima, ise tegid ju!” sõnab mees. Siiski on nad ühel arvamusel, et kui neil võimalus on, jäävad nad sinna ka elama.

2 KOMMENTAARI

s
Sassu 10. aprill 2019, 21:58
Mehel vanust 34 või? - suhtkoht kehvalt säilinud ma ütleks, peast sama hall kui minu vanaisa :)
j
Jossep 10. aprill 2019, 21:12
Drelliga on parem auke seina puurida, trelliga läheb kauem ka urgitseda, aga mis meie teame, vaatame ja õpime.