Eesti

Surrogaatlust kasutanud pereisa: lasteta olemise valu on kirjeldamatu (71)

Televeeb, 2. aprill 2019, 21:10
Foto: Pixabay
Eelmisel nädalal rääkisid „Radaris” oma loo Daisy ja Erlend, kes soovivad surrogaatluse abil saada lapse. Selle loo foonil võttis saate toimetusega ühendust pereisa, kes sai abikaasaga tütre Gruusia surrogaadi abil.

Perekonna kaitsmise eesmärgil ei astunud „Mihkel” kaamera ette enda näo, pärisnime ega häälega. Mehe abikaasal ei olnud võimalik enam järeltulijaid sünnitada, sest see oleks olnud meditsiiniliselt ohtlik nii lapsele kui ka emale. Sellepärast tuli kasutada surrogaatema teenust.

„Loomulikult olid meil hirmud. Läksime sinna teadmatuses, mida ja keda on kunstliku viljastamisega üldse saada,” kirjeldas Mihkel. Pere kohtus surrogaatemaga ja kehaväliseks viljastamiseks anti vajalik muna- ja seemnerakk. Tulevasele lapsekandjale ei tehtud ühtegi protseduuri enne, kui oldi veendunud, et eestlaste näitajatega on kõik korras. Kahjuks ebaõnnestus protseduur alguses mitu korda.

„Pärast seda tulime jalgadega maa peale, et see protsess ei olegi nii lihtne,” rääkis Mihkel, kes luges pärast abikaasaga foorumites teiste naiste lugusid, kellel oli protseduur ebaõnnestunud üheksandal, kümnendal ja isegi 15. katsel. „Ausalt öeldes kadus siis lootus.”

Abielupaar ei andnud alla

Kuid nad ei andnud alla. Nad kontakteerusid Eesti viljastusravikeskustega, kes soovitasid Gruusias kliinikut vahetada. Uues asutuses õnnestus protseduur esimesel korral.

Gruusias on nii altruistlik kui ka tasuline surrogaatsus lubatud, kuid mitte kõigile. Paar peab olema abielus, heteroseksuaalid ning tuleb tõestada, et nad ei suuda lapsi ise mingil põhjusel saada. Peamiselt kasutavad seda teenust paarid Iisraelist, USAst, Türgist ja Suurbritanniast. Samuti jõuab sinna eestlasi. Üheks põhjuseks on madalad kulud.

„Kui Ukrainas maksab surrogaatlus ligi 50 000 eurot, siis Gruusias on see tunduvalt odavam. Kui võtta meie luhtunud katsed, ei tulnud odav, aga kuna meil on laps, siis seda raha pole me kunagi kokku arvutanud,” ütles Mihkel.

Hinnanguliselt kulub Gruusias 22 000 – 35 000 eurot, millest surrogaatema saab umbes poole. Ukrainas teenib surrogaatema 10 000 – 14 000.

Pank sellisteks kulutusteks Eestis laenu ei anna, Mihklit ja tema abikaasat aitasid lähedased. „Maksime selle summa tuttavalt saadud laenudest, mis tänaseks on tagasi makstud.

Üldiselt lähedased mõistsid. Lapse saamise soov on enamuses igal naisel ja mehel. Lasteta olemise valu ei oska kirjeldada,” kommenteeris Mihkel.

Plikatirts nagu iga teine 

Kolm aastat tagasi varakevadel nägi ilmavalgust perre väga oodatud tüdruk. Gruusias sujus dokumentide ajamine väga lihtsalt, mis on ka põhjus, miks surrogaatsus on seal populaarne. Riigis märgitakse legaalseteks vanemateks kohe need, kes on kasutanud surrogaadi abi.

Konsulaadis pidi näitama lihtsalt sünnitunnitust ning mingeid raskusi lapse Eestisse toomisel ei tekkinud. Siseministeeriumi registrisse läheb see kirja kui sünnina välismaal.

Kui tütar oli kaheksa päeva vana, asuti Eesti poole teele ning ainuke ebameeldiv olukord tekkis lennujaama piirikontrollis. „Küsiti „miks nii noore lapsega reisite?” Aga keegi poleks saanud takistada meie lapse kojutoomist. Ka geenitesti tulemused oleks näidanud, et see on meie laps,” sõnas Mihkel.

Praegu käib plikatirts lasteaias ja on täpselt nagu iga teine temavanune. Ainult üksikud lähedased teavad, et laps on sündinud surrogaatema abil ning Mihkli sõnul plaanitakse lapsele rääkida kogu tõde siis, kui selleks tuleb õige aeg.

Mees pole kuigi optimistlik, et seaduslikus plaanis midagi muutub. „Kümme aastat pole midagi muutunud. Ja naise fertiilne iga pole igavene,” ütles Mihkel soovides, et kiiremas korras seadustataks altruistliku eesmärgiga surrogaatlus.

„Seal, kus meie seda tegime, ei sunni keegi neid naisi seda teenust pakkuma. Nad tulevad ise. Meie lapse surrogaatema tänas meid, et andsime talle sellise võimaluse,” sõnas Mihkel. Ta lisas, et naine sai selle eest üle 10 000 euro ning ostis selle raha eest korteri.

„Soovin anda julgust oma unistuste täitmiseks,” sõnas Mihkel ning lisas, et laste saamise soov surrogaati kasutades on väga kaalutletud otsus. „Need lapsed on väga oodatud. Rääkida mingist kiriku moraalist või kellegi ekspluateerimisest või, veel hullem, kellegi müügist, siis see ei ole nii. Kui nendel kriitikutel on endil see aeg käes, äkki mõeldakse teistmoodi.”

71 KOMMENTAARI

n
naine 3. aprill 2019, 20:21
Kui mina noorena poleks mingil põhjusel lapsi saada võinud, oleksin armastusest oma mehe suhtes palunud temalt lahutust, et ta oleks saanud luua omale perekond uue terve naisega. Ma poleks suutnud hoida meest kinni , kui ta soovib enda lapsi.
n
naine 3. aprill 2019, 20:17
kui mul poleks praegu lapsi,ma ei tea,kuidas ma toime tuleks.Nemad annavad jõudu ja eleule mõtet,eriti rasketel aegadel.Nad tulevad ,istuvad su kõrvale,ütlevad,et armastavad sind.Ja see on ülim õnn.On mille nimel ärgata ja elada .....Maailma kallimad inimesed,kellele saab alati loota.....
Loe kõiki (71)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
katharina.toomemets@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee