Eesti

VIDEO | Jüri Arrak märtsipommitamisest: ema kukkus ja ma panin karjuma, et ta on surnud (6)

Toimetas Terttu Jazepov, 7. märts 2019, 19:45
Jüri ArrakFoto: Robin Roots
„Mäletan, et olime sireenidega harjunud, pommitamised olid juba mitu kuud kestnud. Mõnikord oli isegi nii, et mind võeti sülle, viidi alla keldrisse, toodi uuesti üles ja ma ei teadnudki [et vahepeal oli pommitamine olnud]. Sireenid käisid ka siis, kui pommitamisi polnud, vaid olid lihtsalt luurelennukid,” meenutas „Ringvaates” märtsipommitamist kunstnik Jüri Arrak.

Arrak oli tollal 7aastane ning tema suurimaks peidukohaks oli voodialune. „Praegu, kui olen 82, tundub see mulle koomiline. Läksin mängukaruga voodi alla ja seal oli kindel varjupaik.”

1944. aasta märtsipommitamise ajal oli Jüri alguses Kollasel tänaval, puumaja pesuköögis. „Pommitamine tuli kahe lainena, pool tundi oli vahet. Siis jooksime Gonsiori tänava kivimaja keldrisse, seal olid suured varjendid. Kõige õudsem oli, kui ema takerdus jooksmise ajal telefonitraatidesse, mis olid maha kukkunud. Ema kukkus ja ma panin karjuma, et ema sai surma,” meenutas kunstnik, et oli nähtust šokis.

„Suures varjendis oli nii palju rahvast, trügimist ja kisa-kära. Ängistusmomendid jäid mu sisse, see on täitsa arusaadav. Olen naljaviluks kolleegidele öelnud, et ega mul ilmaaegu kunstis sellised pildid pole, mul on keeruline lapsepõlv olnud,” lausus ta.

Samal teemal

30. august 2019, 07:58
GEENIDE VÄGI: Jüri Arraku poeg tegutseb Ameerikas samuti kunstnikuna
9. märts 2019, 20:18
GALERII | Tallinn mälestab märtsipommitamist kunstiprojektiga
13. oktoober 2018, 00:02
Jüri Arrak: ma ei luba leinal mõistust tuhmistada. Endale käe külge panemisega ei tee midagi paremaks
23. august 2018, 19:11
Jüri Arrak: vabadus läheneb, aga mõtlen, et suren enne ära