Saated

Kulturist Marko Tooming: olen dopingut kasutanud kümme aastat, sel alal ei leidu väga neid, kes seda ei kasutaks 

Televeeb, 5. märts 2019, 21:26
Kutlurist ja treener Marko Tooming missikandidaadi Susanna Lehtsaluga.  Robin Roots
Keelatuid aineid kasutatakse kõige enam kulturismis. Nimekiri Eesti kulturistidest, kes keelatud ainetega vahele jäänud, on üsnagi pikk, sinna kuuluvad: Argo Ader, Ivo Parveots, Mihkel Jakobson, eluaegset võistluskeeldu kannavad Marek Kalmus, Aleksander Aleksejev ja Vikto Tkatšenko. Steroide kasutavad lihasmassi kasvatamiseks aga aina enam ka tavapärased mehed, kes ei teadvusta endale, millised riskid sellega kaasnevad.

“Radaris” tunnistas kaamera ees ausalt kulturist ja treener Marko Tooming, et on võistlusvormi saavutamiseks kasutanud anaboolseid steroide ja et keelatud ained on selle spordiala lahutamatu osa. 

“Kui sa tahad võistluskonkurentsis suuri lihaseid, siis pead selle otsuse tegema,” nendib Tooming ning lisab, et tippspordist on võimatu leida sportlast, kes kunagi keelatuid aineid kasutanud poleks.

Kuigi Eesti antidopingu nõukogu liikme Kristjan Porti sõnul on kindlasti ka kulturiste, kes loomulikul teel alaga tegelevad, peitub põhjus, miks just sel spordialal keelatud ainete kasutamine niivõrd levinud on, selles, et enamus kulturismi liigades pole lihtsalt kontrolli. 

“On arusaadav, et miks me teeme seda kontrolli, kui on teada, et siis me ainult näitamegi kulturiste, kes on 80 kilosed, rahvas ei viitsi neid vaadata, sponsorite jaoks ei ole nad atraktiivseid, neid ei jälgita sotsiaalmeedias ega toetata,” põhjendab olukorda Tooming.

Eestis on, kusjuures, kulturismis keelatud ainete kasutamise kontroll isegi suurem, kui mujal. Selles peitub ka põhjus, miks enamus välismaal võistlemas käivad.

Tooming alustas steroidide kasutamist juba kümme aastat tagasi. 40ndatesse jõudnud mees on oma elu parimas vormis. “Eks see on ka edevus, kui vaatan ajakirjade kaantelt või sotsiaalmeediast neid, kes kutlurismiga professionaalselt tegelevad, tahaks ju natukenegi nende moodi olla,” selgitab ta. 

Otsus keelatud ainetega lihast kasvatama hakata on paljuski kinni eesmärkides ja isiklikes tõekspidamistes. 

“Mu keha on enam-vähem selline, nagu ma tahaksin. Ja ma ei hakka tegelema kulturismi kui spordiga igapäevaselt. Kui ma läheksin puhtalt kulturismi kui spordiala peale, siis ma kasutaks, ülten selle julgelt välja, sest kui tahaks olla konkurentsivõimeline oleks seda vaja,” räägib “Reporteri” uudisteankur Jaanus Koort.

Samas teab ta palju tutvusringkonnas mehi, kes kasutavad testosterooni lihaste kasvatamiseks. “Peab ikka päris pime olema, et näha, et mingid inimesed kasutavad lisandeid, ja selliseid, mida Rimi toidulisandite letist ja treeningusaalist osta ei saa ja need tulevad kuskilt laua alt. Aga kui kuuled, et see ja see on teinud ja ta sai tulemused, mille sina saaks aastaga, kahe kuuga, siis olgem ausad, see on ahvatleb, keelatud vili kiiresti saada,” nendib ta.

Kuid testosterooni kasutamine on aina enim levima hakanud ka tavapäraste meeste seas. Meestearst Kristjan Pomm nendib, et mehed kes kellegi soovitusel hakkasid steroide kasutama, ei saa aru, millised terviseriskid sellega kaasnevad.

Testosterooni lisandina võtva mehe keha saab signaali, et võib jääda niiöelda puhkerežiimile, ehk keha ise lõpetab testosterooni ja seemnerakkude tootmise. Reeglina toimub selline protsess ajutiselt, taastumine võib aega võtta kas mõni kuu või lausa mõni aasta. Mõnikord on tekitatud kahju aga pöördumatu. 

“Risk mis käib kaasas testostereooni süstimisega, võib kehvemal juhul mehele lõppeda viljatusega. Kahjuks see on selline tõusev trend, kümne aastaga kasvanud. Varem nägin ühte-kahte meest aastas, kes sellise murega tuli arsti juurde, täna on see iganädalane teema,” tunnistab Pomm.

Testosterooni manustamisega võivad kaasneda lisaks viljatusele ka akne, südamelihase paksenemine, seedehäired, või isegi vähk. Aine mõjutab ka vaimset tervist, sellega võivad kaasneda biopolaarne häire ja depressioon. 

Kümme aastat steroide kasutanud Marko Tooming on aga kindel, et temal sellest terviseprobleeme ei ole. 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee