Saated

Räpased valimised – kuidas tekivad skandaalid ja milliste skeemide järgi spinnitakse? (2)

Toimetas Andra Nõlvak, 26. veebruar 2019, 22:19
Foto: Kanal 2 "Radar"
Teisel veebruaril saabus reformierakonna juhtivpoliitiku meilikasti kiri, milles on segaselt ja meelevaldselt kirja pandud Tallinna praeguse abilinnapea ja Keskerakonna liikme Aivar Riisalu äriline minevik. Saatja on manusena kaasa pannud koguni käsitsi paberile joonistatud skeemi.

„Mul on dokumentaalset tõestust sellele, et see tema meilile on läinud, sest on läinud tema eesti riigiga seotud ametikoha meilile ja selle kohta on mul ka dokumentaalne tõestus olemas. Tekibki küsimus, et kes on kelle taga nuhkinud,” ütleb Riisalu „Radarile”. Mingit seletust juures ei ole ning Riisalu sõnul on ajastus muidugi naljakas – veebruarikuu algus ja märtsikuu alguses on teatavasti valimised. 

Miks peaks olema Riisalu töökohtade memo ühe juhtiv Reformierakonna poliitiku postkastis? „Ega mul ülearu ideid ei ole. Kui keegi oleks otsinud siit mingit skandaali või kuritegu, siis seda mina siin ei näe,” sõnab mees.

Riisalu sõnul kubiseb memo nii kirja- kui ka sisulistest vigadest. Tema hinnangul on tehtud meelevaldseid seoseid nii tema ettevõtete kui ka inimeste vahel.
„See tundub nagu keegi oleks lasteaia joonistus tunnis saanud kohustuse joonistada midagi, millest ta aru ei saa.”

Radarile on teada, kes kellele selle kirja saatis. Kas see ka ajakirjandusse lekitatakse, näitab lähitulevik.

See Riisalu kohta tehtud vigane memo reformierakonna juhtivpoliitiku postkastis ei ole aga midagi erakordset. Eriti valimiste eelsel ajal, mil mõõduvõtt ja võimuvõitlus poliitikute vahel valijate häälte nimel aina jõulisemaks muutub ning vahel ka räpaseks muutub. Käised kääritakse üles ja taolisi kirju potsatab enne valimisi ja ka muul ajal nii poliitiliste konkurentide kui ka ajakirjanike postkasti rohkelt.

„Valimiste eel mõned telefonid helisevad sagedamini ja keegi üritab öelda, et kuule mul on huvitavat infot, kas sa ei taha. Vaatad peale ja saad aru, et valimiste tempel on seal peal. Seda loomulikult juhtub, seda on ju kogu aeg juhtunud,” räägib Toomas Sildam.

Kas valimiste-eelne aeg ongi räpane mäng - täis spinne, infolekkeid ja kallutatud memosid konkurentide kohta?

Riigikogu valimised on viie päeva pärast. Sellelgi korral jõudis avalikkuseni nii mõnigi poliitiline spinn või skandaal, mis on pannud poliitikud ajakirjanduse eest jooksu pistma või ka lihtsalt jõuliselt sõna võtma.

Näiteks postitas vabaerakondlane Juku-kalle Raid oma Facebooki lehele pildi Kohtla-Järve linnaosavalitsusest, mille ees lehvis Venemaa lipp. Kuna samal päeval külastas Kohtla-Järvet ka haridusminister Mailis Reps, kirjutas Raid, et vene lipp heisati ministri jaoks. Tegelikult külastas samal ajal linna ka Novgorodi delegatsioon Venemaalt, mistõttu Vene Föderatsiooni lipp seal lehvis. Sellest Raid oma postitusest ei rääkinud.

„Ja siis kui vaatad, kes seda Facebookis levitavad, täiesti arukad inimesed, saad aru poliitikud, saad ju aru, et nad ei arva elusees, et Mailis Repsi pärast heisati Kohtla-Järve linnavalitsuse ees vene lipp, aga valimiste eelses õhustikus väga hea lüke. Nende jaoks, minu jaoks väga alatu,” kommenteerib Sildam Kanal 2 saatele “Radar”.

Kuid kuidas see täpsemalt käib? Politoloog Mari-Liis Jakobson teab täpselt.

„Spinnimise võte on see, kui me püüame avalikustada infot mingis endale sobivad pakendis või fookuses. Võtame mingisuguse infokillu ja interpreteerime seda nii nagu meile endale poliitiliselt kõige kasulikum on,” selgitab Jakobson.
Milleks see kõik? Ajalugu aitab seda aga mõista. Spinn ja valeuudised on esile kerkinud kõikide valimiste eel. Mujal maailmas muidugi kordi rohkem kui Eestis. Näiteks viimaste USA persidendivalimiste eel, mil infot lekitas ja valeuudiseid tootis muuhulgas vene trollivabrik.

Kuigi Eestis on taolisi spinne ja valeuudiseid muu maailmaga võrreldes küll vähe, on need kindlasti mõjutanud nii inimeste arvamust kui ka valimistulemusi. Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane jagab skandaalid kolme kategooriasse.
„A on kõige suurem, mis kestab väga kaua, mis mõjutab ühiskondlikku mõtlemist, muutuvad käitumismudelid.”

„Kõige markantsem näide, mis on mõjutanud maailma ajalugu on 2011. aasta Edgar Savisaare vene mõjuagendi skandaal,” toob Riisalu näite A-kategooria skandaalist.

Nimelt plahvatas 16. detsembril 2010. aastal uudispomm, kui Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch avalikustas, et toonane Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on vahendajate kaudu küsinud Venemaalt raha.

„Kuigi see skandaal tegelikult leidis aset mitu kuud enne, siis kogu Reformierakonna kampaania hakkas kogu sellel skandaalil hästi valijate mälus püsida eksole. Sul on valida, kas sa valid vene raha või sa valid ausad eestimeelsed jõud,” meenutab politoloog Mari-Liis Jakobson.

„Kindlasti see mõjutas Keskerakonna eestikeelsete toetajate mingeid valikuid ja Keskerakond sai vähem hääli kui nad muidu oleks,” sõnab Sildam.

Siia liigitub veel üks keskturu lindiskandaali nime saanud lugu. Päev enne 2003. aasta parlamendivalimisi ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles kirjutati, et tapetud maffiategelase Jevgeni Bõkovi lindistustest selgub keskturu erastamise telgitagune.

Turu nõukogusse kuulunud reformierakondlase Valve Kirsipuu ütles toona, et ilmselgelt oli ammendamatu rahaaugu ehk Keskturu erastamise taga Keskerakond. Hiljem on arvatud, et see vaid päev enne valimisi ilmunud lugu läks Savisaarele maksma peaministri koha. Aga kõik skandaalid ei pruugi nii suure mõjuga olla.

„B-kategooria on paraja suurusega, kestab paar-kolm nädalat,” jätkab Rebane skandaalide kategoriseerimist.

Selline skandaal on näiteks Rainer Vakra 2003. aastal kirjutatid bakalaurusetöö plagiaadisüüdistus sellest aastast.

„Päevselge on täna see, et ühe poliitiku bakalaureusetöö ei olnud elektrooniliselt kättesaadav, see pidi olema ikkagi kellegi otsitud arhiivist. See on selles mõttes klassikaline näide,” lisab Riisalu.

B-kategooriasse kuulub Taavi Rõivase väidetav ahistamiskandaal Malaisias. Viimane tuli välja 2017.aasta 12. oktoobril, vaid neli päeva hiljem toimusid kohalikud valimised.

„Taavi Rõivas sai päris soliidse häältesaagi, sest suur osa tema valijatest hääletab elektrooniliselt, kes olid skandaali puhkemise hetkeks jõudnud juba hääletada. Tema paberhäälte saak ei olnud kõige uhkemate killast,” meenutab Jakobson „Radaris”.

„Võib-olla see vastupidi andis talle hääli juurde. Sest see oli seal metoo harjal ja mulle tundub, et osa inimesi võis lihtsalt trotsist anda hääle Taavi Rõivasele,” lisab Sildam.

„Enamik valimiseelseid asju on C-katagooria. Kestab paar-kolm päeva, kõik kirjutavad, poliitikud kommenteerivad ja 3 nädala pärast pole keegi võimeline meenutama, millest jutt käis,” sõnab Sildam.

Selliseid lugusid võib meedias valimiste eel ilmuda iga päev ja kümnete kaupa. Nagu näiteks see sama Juku-Kalle Raidi Facebooki postitus, mis oli selgelt valeuudis.

Võiks ju arvata, et Eesti on väike ja kes ikka hakkab siin võimumängudesse sekkuma. Kuid sekkutakse ja selle töö teevad välismaiste trollide eest ära ajakirjanikud ja kohalikud poliitikud ise, kes spinnide ja lifti jäetud paberite lõksu jäävad.

„Valimiseelne poliitik ja valimiseelne ajakirjanik, see on väga plahvatusohtlik segu, hullem kui püssirohi. Kui me võtame näiteks juhtumi, mis siin täiesti vale hinnangu sai, oli see “kus hullunud saksa politoloog” ründas lapsevankriga…. Absurd, täiesti absurd,” ütleb Rebane.
Valimisi võivad mõjutada aga ka sellised skandaalid, mis on toimunud aastaid tagasi.

„Ka nende valimiste eel uuesti tõstatati VEB-fondi teema. Meil on siin raske öelda, kui palju oli seal taga sisulist vaagimist, et mida otsustada väikeaktsionäride suhtes ja kui palju oli see lihtsalt selleks, et meenutada valijale, mis on poliitiku minevik,” toob Jakobson näite.

Kuidas tehakse aga nii, et sobival ajal sobilikud teemad üles kerkivad või paljud olulised teemad riigikogus alles viimastel nädalatel ette võetakse? Sobilikud siis nii enda nime puhtaks pesemiseks või teiste mustamiseks.

„Ma olen olnud Riigikogus, ma tean väga täpselt, et seal on võimalik töötada neli aastat iga päev väga korralikult. Ei pea niimoodi tegema, et enne valimisi on VEB fond aktuaalne. Ühesõnaga, neid teemasid võib leida hästi palju,” räägib Aivar Riisalu.

„Tegelikult spinnitakse kogu aeg ja poliitiliselt olulisi momente, millal need jõuvahekorrad ja erinevate poliitikute avalik renomee olulised on, on ju rohkem. Kindlasti valimiseelne aeg on hästi oluline aeg just avalikkuse mõttes,“ ütleb Jakobson.

„Kuna me kõik elame sotsiaalmeedias, siis minu palve on küll inimestele, eriti valimiste eel, näete sotsiaalmeedias mingeid nii-öelda poliitilisi uudiseid kas erakondade või kandidaatide kohta, olge ikka väga mõtlikud, kas te jagate neid ja proovige selgeks teha, millega on ikkagi tegemist,” võtab Sildam teema kokku.

2 KOMMENTAARI

t
tädi Maali Mustamäelt. 28. veebruar 2019, 11:08
Vakra plagiaadile mõeldes on huvitav see, et "paljastajast" ajakirjanik ei selgita, KUIDAS ta sai infot. Et see juhuslik polnud, on selge, kuid lüüa rind ette ja kiidelda , et võrdles ja leidis !? . KES talle need tekstid kätte juhatas ? Miks on muidugi selge .
h
huvitav on see 27. veebruar 2019, 08:24
,et sellised postitused satuvad just reformi postkasti ja siis läheb lahti kibe-kiire laiali jagamine....reform on tänu sellistele võtetele suutnud eesti riigi hulluks ajada ise midagi normaalset tegemata,saaks vaid raha lennukitelt laiali jagada