Saated

„PEALTNÄGIJA“ VIDEO | Riik tahab teeneka ja austatud õpetaja Eesti kodakondsusest ilma jätta (39)

Televeeb, 6. veebruar 2019, 19:01
Ilma Krenstrem Kuvatõmmis/"Pealtnägija"
Ilma Krenstrem on 78aastane, mitmele auhinnale nomineeritud pedagoog, kes võib vahetult enne tänavust Eesti vabariigi sünnipäeva oma kodakondsusest ilma jääda, kui just imet ei juhtu. „Pealtnägija“ uuris, miks tahetakse teenekas õpetaja kodakondsusest ilma jätta.

„Pealtnägija“ vahendab, et Ilma õpetab juba 21 Abhaasias Salme külas eesti keelt. Naine sündis seal Eesti väljarändajate perre 1940. aastal. Kuna toona Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes polnud Abhaasias väljavaated just liiga ilusad, tuli ta 1958. aastal Eestisse, abiellus siin 1963. aastal Ülo Sinisaluga ja sai abielu alusel Eesti kodakondsuse. 1997. aastal pakkus riik naisele võimalust minna Salme külla eesti keelt õpetama.

„Ma väga tahtsin ka minna, sest mul olid vanemad. Kui ma poleks sinna läinud, nad oleks külma ja nälga seal surnud,“ põhjendab Ilma oma nõustumist „Pealtnägijale“. Pärast Abhaasia-Gruusia sõda muutus Gruusia koosseisu kuulunud Abhaasia sisuliselt Venemaa okupeeritud riigiks, mis küll kuulutas end vabariigiks, kuid mida tunnustavad vähesed. Venemaa jagas oma passe lahkesti ka Abhaasia eestlastele. Paljud Abhaasia eestlased võtsid passi vastu puhtpraktilistel põhjustel – sõit Eestisse käib üldjuhul läbi Venemaa, ning Venemaa poolel on ka poed, apteegid ja muu eluks vajalik.

Kui Ilmal oleks olnud ainult Eesti pass, pidanuks ta üle jõe poodi minnes iga kord võtma viisa. Ilma ise nimetab passi ainult reisidokumendiks, kuid Ruth Annus siseministeeriumist ütleb, et Venemaa Föderatsiooni pass ei ole ainult reisidokument. „Me vaidleme. Mina ütlen, et mul pole kodakondsust, nemad ütlevad, et on,“ sõnas Ilma „Pealtnägijale“. Annuse sõnul on arusaadav, miks Vene Föderatsiooni pass võetakse, kuid Eesti seadused ei luba topeltkodakondsust.

Kogu lugu sai alguse 2016. aastal, kui Ilmalt passi uuendama minnes küsiti, kas tal on Vene kodakondsus. „Aus inimene ütles ära. Ma oleks võinud öelda, et mul ei ole teda. Ütlesin nii ja sellest ajast läks mul asi kurjaks.“ Seega võib Ilma Eesti kodakondsusest alles jääda seetõttu, et oli liiga aus!

„Ta peaks tõendama, et on sünnijärgne Eesti kodanik või alustama loobumist Vene Föderatsiooni kodakondsusest,“ sõnas Annus „Pealtnägijale“, mis oleks lahendus. Riigiarhiivist tuli välja, et Ilma vanaisa oli Eesti kodanik, mis annaks talle sünnijärgse kodakondsuse. Nii saaks tal olla kaks kodakondsust. Politsei- ja piirivalveamet aga keeldub õpetajat sünnijärgseks kodanikuks tunnistamast.

Vaata „Pealtnägijast“, mida on Ilma oma kodakondsuse säilitamiseks ette võtnud, ning kuidas tegeleb asjaga riik. 

39 KOMMENTAARI

m
milleks 8. veebruar 2019, 20:41
on meile vaja nüüd ühte pensionäri Eestisse ja kahe kodakondsusega ?
a
Andres 7. veebruar 2019, 18:07
Proua on küll sünnijärgne kodanik, sest tema isa ja vanaisa olid Eesti kodanikud. Vanaisa sai Eesti kodakondsuse aprillis 1921 Eesti Vabariigilt – tema lapsed ja lapselapsed kui Eesti kodaniku järglased olid/on sünnijärgsed Eesti kodanikud.
Loe kõiki (39)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee