Saated

„Pealtnägija“ tõi vaatajateni võikad lood vanurite kallal vägivallatsevatest lastest (9)

Televeeb, 19. detsember 2018, 21:54
 Priit Mürk / ERR
„Pealtnägija” erisaates rääkis näitleja Rasmus Kaljujärv perevägivallast. 2017. aastal registreeriti Eestis 2632 perevägivalla kuritegu. Juhtumeid, kus ohver oli 60 või enam aastat vana ja vägivallatsejaks tema enda perekonna liige, registreeriti ligi 250.

Politsei- ja piirivalveameti piirkonnavanem Margarita Ingel sõnab, et lisaks eelmainitud 250 juhtumile on kindlasti suur hulk juhtumeid, mis tegelikult politseisse ei jõua. Naiste tugi- ja teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan lisab, et nagu tavavägivald, ei ole ka perevägivald heidikute probleem – selliseid asju tuleb väga palju ette ka näiteks Viimsi villades.

Samal teemal

2018. aasta septembris üritas Järvamaal Amblas elav 37aastane Sven eriti jõhkral viisil tappa oma ema ja isa. Kõigepealt lõi ta keset und teadvusetuks oma isa, seejärel asus peksma ema ning plaanis kõige lõpuks maja koos vanematega maha põletada. Jätmaks muljet, et tegu oli õnnetusega, pani ta vanematele pihku tulekustutid. Õnneks suutis eakas naine põgeneda, roomas ligi kilomeetri mööda kraavi naabri juurde ja kutsus abi.

„Jõhker peksmine võib tegelikult kesta aastakümneid. Nii imelik kui see ka ei oleks, harjutakse ka peksmisega ja elukestvas hirmus elama,” tõdeb Ingel. „Nad on väga pikka aega vägivalla all kannatanud ja selle enda jaoks normaliseerinud. Ka löömine ei ole enam nii valus kui alguses, sa tuimened,” lisab Tsopp-Pagan.

Ohvrid ei tahagi tihti lahendust, sest on vägivallaga harjunud

Alkoholiprobleemidega 47aastane Aare elas koos isa ja voodihaige emaga Õismäe kolmetoalises korteris. Aare ja isa tarvitasid mitu päeva järjest alkoholi ning niigi haige ema läks sootuks meelest. Naine vaagus voodis hinge. Kohal käis isegi kiirabi, kuid joomine teises toas jätkus – ema matused võisid oodata. Päev hiljem tekkis isal ja pojal taas konflikt, mille tagajärjel haaras poeg noa ja pussitas isa surnuks. Et korteris on lausa kaks laipa, avastasid alles isa tapmist uurima tulnud politseinikud.

„Voodihaigeteni jõuab politsei väga harva, sest nagu te ise aru saate, siis voodihaige inimene ei teavita üldjuhul kedagi sellest, et tal on mured. Voodihaigete vanurite puhul on tihti ka süütunne, et nad on oma lastele suureks koormaks ja väga tihti õigustatakse sellega ka vägivalda,” ütleb Politsei- ja piirivalveameti piirkonnavanem. „Väga raske on teha tööd ohvritega, kes on olnud pikka aega vägivaldses suhtes. Tihti tuleb ette, et nad ei tahagi lahendust, see ongi nende jaoks turvaline elukeskkond, nad on sellega harjunud ja see on stabiilne. Nad teavad, mis vägivalda vallandab ning kuidas olla nii, et saada vähem vigastusi,” lisab ta.

Uurimise teeb tihti raskeks ka olukord, kus ohver on piinajast sõltuvuses. „Kui juhtum leidis vahetult aset ja inimesel on veel šokk, tuleb avaldus võib-olla lihtsamini. Kui emotsioonid vaibuvad ja ohver hakkab tagajärgedele mõtlema, tahetakse väga tihti avaldus tagasi võtta,” lausub Ingel.

Alati pole süüdi aga alkohol ning piinajateks pole alati mehed. „Üks viimaseid juhtumeid oli seotud täisealise tütrega, kes väärkohtles füüsiliselt oma isa. See toimus nii kaua, et lõpuks üle 70aastane mees põgenes omaenda kodust,” räägib Ohvriabi juht Jako Salla.

Vanurid on riigile nähtavad vaid enne valimisi

Spetsialistide sõnul on tavaline ka majanduslik vägivald, näiteks eaka inimese rahalisse kitsikusse jätmine või söögiraha äravõtmine. Politsei- ja piirivalveameti piirkonnavanem meenutab, et tema vastuvõtul käis hoopis muudel teemadel vanaproua, kes vestluse käigus mainis, et pensionipäeval annab ta kogu oma pensioni pojale, sest poeg üürib korterit ja tal on vaja üüri maksta. „Kui hakkasin asja uurima, selgus, et pojal olid erinevad probleemid, sealhulgas narkootikumide ja alkoholi tarbimisega, ning vägivallajuhtumid. Proua rääkis, kuidas ta käib Männiku kandis asuvates puu- ja juurviljaladudes. Seal jagatakse tasuta pooleldi riknevaid juurvilju. Nendest teeb ta omale suppi ja saab nii ära elatud.”

Vaadates asja teist poolt, on eaka lähedase hooldamine sageli täiskohaga töö. Eriti, kui seda tuleb teha oma laste ja muu elu arvelt. Mõnikord keevad emotsioonid lihtsalt üle. Nii leiavad end lootusetust olukorrast ka muidu väga soliidsed pereinimesed. „Eakate puhul on levinud, et lapsed, kes kasutavad vägivalda, kasutavad ähvardamist või hirmutamist. Näiteks väga paljud ei tea, et kui nad karjuvad ja ähvardavad, on tegemist vägivallaga. Kui ei loobi esemeid inimese pihta, vaid vastu seina või teevad liigutusi, nagu nad viskavad, on tegemist väga tõsise vägivallaga,” rõhutab Ingel.

„Meie kui riigi jaoks ei ole vanurid nii palju nähtavad. Nad on nähtavad vahetult enne valimisi, kus saadame inimesele 500 krooni ja siis on teada, et sina valid minu. Oleme ka oma konverentsidel näinud, et kui sellel teemal räägime, siis meile enamasti küsimusi ei ole. Mõtleme, et kas see tuleb sellest, et kedagi ei huvitagi ja ainult meie tahame, et inimene ka elu lõpus väärikalt ja hästi elaks. Või on tõesti kõik nad maha kandnud, et kasu sinust ei ole ja lähed, millal lähed,” räägib Tsopp-Pagan.

9 KOMMENTAARI

ä
ära sa ütle 20. detsember 2018, 12:08
loomad ikka ka, murravad liigikaaslased maha kui territooriumi ja ressursside pärast sõjaks läheb
u
20. detsember 2018, 12:07
Usu mid, et lähevad inimeste vahelised suhted veel karmimaks. Kellest vähegi jõud üle käib puistatakse tühjaks ja rünnatakse kasvõi selleks, et oma pingeid maandada. Isiklikud kogemused.
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee