Kõik TV uudised

TELESÜNDMUSTE TOP 2018: skandaalid "Kuuuurija" ümber, vahetuvad saatejuhid ja Owe Peterselli habemeskandaal (1)

Televeeb, 25. detsember 2018, 12:00
Näosaate seitsmenda (kas ka viimase?) hooaja võitis Saara Kadak. Martin Ahven
Aasta hakkab lõppema ja muu hulgas on paslik teha tagasivaade ka telemaailma raputanud sündmustele. Sinna mahuvad ilusate sündmuste kõrval nii skandaalid kui ka traagilised sündmused. Õhtuleht toob teieni 10 telemaailma aasta sündmust. 

1. Kodutunde” saatejuht Signe Lahtein suri traagilise õnnetuse tagajärjel

Signe Lahtein Kristjan Lepp/Kroonika

22. märtsi õhtul juhtus Adaveres raske avarii, kus põrkasid kokku veok ja sõiduauto. Sõiduautos viibis saate „Kodutunne“ saatejuht Signe Lahtein, kes viidi raskes seisus Tartu ülikooli kliinikumi. Mõned päevad hiljem pidanuks Lahtein osalema Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel, kus ta oli nomineeritud parima naissaatejuhi auhinnale.

Armastatud saatejuhi traagiline õnnetus šokeeris kogu Eesti rahvast. Sadu ja tuhandeid avaldasid sotsiaalmeedia kaudu nii “Kodutunde” meeskonnale kui Lahteini perele toetust. Lahtein oli pikalt raskes seisus haiglas. 

2. aprilli õhtul selgus, et kahjuks ei tulnud Lahtein koomast välja ning ta suri. Kõige traagilisem oli see, et kuna möllamas oli gripilaine, ei lubatud lähedasi naist külastama.

Samal õhtul, kui naine suri, oli eetris “Kodutunde” 200. episood. Olenemata sellest, et episood oli ette filmitud, tundusid uskumatuna tema poolt saate lõpus öeldud sõnad, mis justkui prohvetlikud olid. “Me kahjuks ei ela ideaalses maailmas. /…/ Ma palun kõikidele teadlastele ja arstidele hästi palju tarkust, et nad juba homme suudaksid päästa veel rohkem elusid kui täna. Ma palun kõigile ümber sellist pereringi, nagu oli Annelil (200. episoodis aidatud pereema - toim.), kes teda sekundikski üksi ei jätnud, sest nagu Anneli ütles, nii suure valuga edasi elada saab ainult siis, kui sul on võimalus end välja rääkida ja nutta, kasvõi tuhandeid kordi. Emotsioonides ja pisarates ei ole midagi halba, häbiväärset või ebaväärikat.”

Lahteini tuttavad ajakirjanikud, meediategelased ja sõbrad meenutasid kõik Lahteini kui särvasilmset, siirast ja armastavat inimest, kes oli alati valmis neid kuulama ja aitama. 

22. märtsi ööl toimunud liiklusõnnetuse ümber on siiani lahtiseid otsi ning alles möödunud nädalal selgus õnnetuse kohta uusi asjaolusid. Õnnetuses osalenud veoautot juhtinud Türgi kodakondsusega meesterahvas kuulati vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist kuriteos kahtlustatavana üle. Prokuratuur teostas ka liiklustehnilise ekspertiisi ning selle käigus kogutud andmed annavad aluse arvata, et just veoautojuht kaotas raskete teeolude tõttu veoauto üle kontrolli ning kaldus vastassuunavööndisse. Lõpliku süüküsimuse üle otsustab aga kohus. 

“Kodutunde” saatejuhirolli võttis enda kanda taas saadet ka varasemalt juhtinud Anneli Lahe. "Kui minu poole sellise palvega pöörduti, et tulla tagasi ja teha see asi lõpuni, siis loomulikult ma sain aru, et asi ei ole ainult saates, vaid väga paljude inimeste töös ja ka perekondades, kes on juba välja valitud ning kes ootavad ja loodavad. Kahjuks on paljudele peredele siin elus ainult see lootus jäänudki. Kui me selle ka ära võtame, siis võivad olla ka nendel peredel väga kurvad tagajärjed," sõnas Lahe. "Minu süda ei lubanud siinkohal öelda "ei"."

2. “Su nägu kõlab tuttavalt” saatus on lahtine?

Näosaate seitsmenda (kas ka viimase?) hooaja võitis Saara Kadak. Martin Ahven

Tänavu oli eetris “Su nägu kõlab tuttavalt” seitsmes, kuldseks nimetatud hooaeg. Kuigi televaatajate huvi saate vastu on siiani ülisuur ning saade püsis vaadatuimate telesaadete tabelis esimesel kohal terve hooaja, on praegu lahtine, kas ja mil viisil näosaade edaspidi tele-ekraanile jõuab. 

Sel hooajal saates osalenud Tanel Padar ütles juba pärast kolmandat hooaega: “Eesti artistide pink on lühike ja neljandat hooaega näosaade välja ei vea. Või kui veab, siis astuvad seal lavale Sulo, Jüri Homenja ja Toomas Anni - kõik need keskeakriisis vaevlevad härrasmehed. Ega uusi inimesi, kes võiksid paroodiasaates kaasa lüüa, ju juurde ei leiuta ning kuskilt neid ka ei võlu.” 

Teatavasti oli seitsmendas hooajas Tanel ise taas kohal. Tekkis küsimus, kas kodumaiste artistide pink ongi nii lühike, või oli kuldseks nimetatud hooaja kordusringil muu põhjus? “Kuldse hooaja puhul pole küsimus selles, et Eestis saidki artistid otsa, vaid pigem selles, et saade väärikalt ära lõpetada,” ütles Padar. Laulja selgitas, et kuldse hooaja mõte oligi selles, et tekiks võrdlusmoment artistide eelmiste hooaegade numbritega ja et saaks saateformaadi kokku võtta. 

Näosaate lõpetamisest olid kuulnud teisedki sel hooajal osalenud artistid, näiteks Lauri Liiv, kes möönis, et viimase hooaja teema on tõepoolest õhus. “Küsimus pole minu meelest selles, et osalejaid ei oleks võtta, vaid nende artistide pink, kellest värvikaid numbreid teha, on lühike. Paljud parodeeritavad on juba mitu korda korduses ja uusi leida on keeruline. Mitte, et korrata ei võiks, aga mulle tundub, et parodeeritavate pink on hakanud lühemaks jääma kui see, kust uusi lavaletulijaid võtta,” nentis mees Õhtulehele antud intervjuus. 

Produktsioonifirma Ruut produtsent Triin Luhats nentis septembris antud intervjuus, et on kuulnud jutte selle kohta, et näosaade lõpeb. “Selle kohta võib öelda, et jah, kuldne hooaeg võib olla näosaate viimane hooaeg, aga never say never.”

TV3 juht Priit Leito vastas kuuldustele kindlameelselt, et kuldne hooaeg ei tähendanud seda, et näosaade lõpeb. “Ma võin kinnitada, et sügisel 2019 tuleb uus hooaeg uute osalistega,” ütles Leito. “Arvan, et näosaade pole mitte üksnes TV3, vaid terve Eesti telemaastiku kõige edukam projekt - me oleme väga uhked selle üle!”

3. Mitmed skandaalid “Kuuuurija” ümber

Katrin Lust Rauno Volmar

Ei saa öelda, et just iga „Kuuuurija” saatega kaasneks mõni jama, kuid harvad ei ole korrad, kus saade tahetakse ära keelata. Ükski saade siiski ära jäänud ei ole.

Näiteks üritas 2018. aasta mais kiropraktik Allan Oolo saadet kohtu kaudu ära keelata. Kartin Lust paljastas, et end doktoriks nimetav staarkiropraktik Allan Oolo polegi päriselt arst. Oolo püüdis vastukäiguna kohtu kaudu saadet ära keelata.

Augustis teatas Katrin Lust, et temalt tahetakse kaaperdada „Kuuuurija” nime. Juuni keskpaigas tabas Lusti šokk, kui selgus, et vandeadvokaat Maksim Greinoman on nõuks võtnud registreerida kogu Euroopa Liidus „Kuuuurija” kaubamärk. Lust tunnistas, et ei olnud nime registreerimise üle pead vaevanud ja nii tuligi hakata Lustil koos TV3-ga nime eest võitlema.

Augustis tuli saate kohta teinegi skandaalne teade. Nimelt kirjutas Postimees, et prokuratuur esitab septembris kriminaalsüüdistuse TV3 saate „Kuuuurija” võttemeeskonnale eesotsas saatejuht Katrin Lustiga, keda kahtlustatakse kahel juhul eluruumi tungimises. Katrin Lusti sõnul oli ta kahtlustatav kassivabriku ja pedofiilia paljastamise eest. "Olen täpselt aasta aega olnud mõlema teema puhul kahtlustatav sissetungis, kuigi Pressinõukogu leidis, et mõlemal puhul oli tegu ajakirjandusliku eksperimendiga ja ajakirjanikuna olen ma käitunud korrektselt. Prokuratuuri silmis olen ma aga tänaseni kahtlustatav räiges kuriteos nagu seda on sissetung ja mind võib oodata kuni kolm aastat vabadusekaotust," kirjutas Lust sotsiaalmeedias.

Lisaks sellele tuli septembris teada, et saate on kohtusse kaevata lubanud ka ärimees Iraj Zand, kelle Lust möödunud aasta lõpus kupeldamisskandaali tõmbas. Zand nõuab naiselt miljon eurot kahjutasu.

Oktoobri esimesel päeval lahvatas uus skandaal, kui Lust külastas 80aastast vanamemme, kel pole ei pangakaarti ega mobiiltelefoni, kuid kes käib ehituspoes suurte rahapakkidega omale ehitusmaterjali ostmas. Vaatajad tõusid seepeale aga tagajalgadele, süüdistades Lusti vastutustundetuses, kuna ta paljastas üksiku vanamemme elukoha ja andis sellega hea võimaluse pahatahtlikele inimestele. Lust ise oli vaatajate tagasiside üle üllatunud ning arvas, et tema ei teinud midagi valesti. Politsei sõnul oleks pidanud nii Lust kui ka saate tegijad ja vanaproua ise hindama, kas sellega pannakse inimese turvatunne ohtu.

Järgmine teade võimalikust saate ära keelamisest tuli 15. oktoobril, kui saade õhtul siiski eetrisse läks. „Saadet üritatakse keelata kohtu teel ja nende peamine argument on see, et me filmisime justkui vastu nende tahtmist korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul, mille kutsus kokku äripinna omanik. Siinkohal on oluline mainida, et tegu oli avaliku koosolekuga ja meil olid korteriomanike volitused. Lisaks tegid majaelanikud ettepaneku viia koosolek muule pinnale, kuid sellega äripinna omanikud nõus ei olnud,“ kommenteeris Lust olukorda. Lugu rääkis Liivalaia 5 korteriühistu liikmete ja elanike aastaid kestnud kohtuteest maja alumisel korrusel asuva Dünamo poe omanikega. Just poe omanikud saadet keelustada soovisidki.

Sellele järgnes uus uudispomm. Lusti autorisaate "Kuuuurija" kaubamärki himustav advokaat Maksim Greinoman saatis prokuratuuri kaudu kuriteoteate ning nõudis saates osalemise eest raha.

Detsembris tuli uus kahjunõude teade. Mullu sügisel eetrisse läinud „Kuuuurija“ saatelõigus seostas Katrin Lust aastakümneid kooliõpetajana töötanud Urmast alaealiste noormeeste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Koleda kahtluse alla langenud mees esitas aga Harju maakohtule hagi, kus nõuab Lustilt ja TV3-lt kahju tekitamise ja valeandmete avaldamise lõpetamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Istung toimub kinniste uste taga ning kohus langetab otsuse 16. jaanuaril 2019.

Veel enne aasta lõppu kaebas kloorijoogi MMS propageerijana tuntud Janika Veski TV3 ja saate "Kuuuurija" ning saatejuhi Katrin Lusti kohtusse ning leiab, et üht kinnisvaratehingut kajastanud saatega tekitatud moraalne kahju on 50 000 eurot. Veski taotleb hagis, et TV3 ja Katrin Lust lükkaksid ümber mullu 8. mail "Kuuuurija" loos esitatud ebaõiged andmed ning taotleb ka mittevaralise kahju hüvitamist, mille suuruse jättis ta kohtu otsustada. Samas hindas Veski kohtuistungil kahju 50 000 euro peale.

4. Kanal 2 kaduvad saated

Teet Margna ja Kristjan Jõekalda poseerivad mustkunstnik Meelis Kuboga "Nädalalõpp Kanal 2ga" võtetel.  Teet Malsroos

Aasta lõpus lahvatas skandaal Kanal 2 ümber, kes oma teleprogrammi drastiliselt muutma on asunud. 

Eesti edukaim meelelahutaja Teet Margna sai Kanal 2 poolt tunda eriti külma kohtlemist. Esmalt lahvatas skandaal telesaate “Kuldvillak” ümber. Kanal 2 sõnul ei ole “Kuldvillak” eetris vähemalt tuleval kevadhooajal, kuid hetkel ei ole selgunud, kas saadet üldse enam ei toodeta. Põhjenduseks, miks “Kuldvillakut” kevadhooajal ei näidata, toodi see, et kanal värskendab programmi ja paneb eetrisse muid saateid. 

Mõned päevad hiljem selgus, et lisaks “Kuldvillakule” visatakse eetrist välja teinegi Teet Margna produktsioonifirma poolt toodetav saade: “Nädalalõpp Kanal 2ga”. Seekord tõi Kanal 2 põhjenduseks eelarvekärped. Ka seekord rahustas kanal, et saade pannakse pausile, mitte ei saadeta igaveseks asumisele.

Teet Margna ei soovinud meedias toimuvat väga kommenteerida, kuid andis siiski lõpuks intervjuu Kroonikale, kus tunnistas, et otsused saadete lõpetamise kohta ei tulnud talle samaaegselt ja rabasid teda mõlemal puhul kui välk selgest taevast. "Nädalalõpusaate otsus saabus selle aasta viimaste saadete salvestusele eelneval päeval ja "Kuldvillaku" otsus nädal enne kevadhooaja saadete salvestust," ütles Margna. Lõpetamisotsustest teavitamise vahe oli ainult nädal. Ettevalmistused saadeteks olid Margnal tehtud – inimesed kutsutud-testitud, küsimused koostatud, saated komplekteeritud, tehnika ja salvestusmeeskond tellitud.

Levima hakkasid kõlakad, et Margna telesaadetest loobumine on osa suuremast plaanist: väidetavalt soovib Kanal 2 oma eetrist välja süüa kõik produktsioonifirmade toodetud sisu, selleks, et raha kokku hoida ning hakata ise omal jõul saateid tootma. “Mujal maailmas oleks see, mida Kanal 2 praegu teeb, vastuvoolu minek. Ma ei ole küll märganud, et kusagil mujal toimuks sellist konsolideerimist, et telejaamad võtaks tootmise enda kätte ega ostaks seda parimatelt tootmisfirmadelt sisse,” imestas toimuvat kõrvalt vaatav teleekspert Jüri Pihel.

“Meediamaastik on hirmus tundlik ja keeruline, seal on tohutult palju komponente: publik, tegijad, talendid, hästi palju suuri isiksusi. Kui sa ikka kaks Eesti kõige suuremat talenti välja vihastad, on jube keeruline pärast asendada neid keskpärastega või algajatega,” osutab Pihel oma jutuga Teet Margnale ja Kristjan Jõekaldale. Siiski ennustab Pihel kodumaise telemaastiku populaarseimale duole helget tulevikku.

Selle aasta sees on Kanal 2 eetrist välja jäetud ka Eesti filmi- ja teleauhindadel parima teleseriaali auhinnaga pärjatud “Siberi võmm”, seriaal “Köök”, satiirisaade “Su nädal kõlab tuttavalt” ning kaob ka "Naabriplika".

5. Legendaarne uudisteankur Monika Tamla lahkus ERR-ist

Monika Tamla Stanislav Moškov

Selle aasta 1. mail juhtis 20 aastat teleekraanil töötanud “Aktuaalse kaamera” uudisteankur Monika Tamla viimast korda uudistesaadet. Tamla otsustas teletööst loobuda. 

„20 aastat tööd teleekraanil on piisavalt pikk ja vastutusrikas aeg, et tunda vajadust uuteks väljakutseteks. Olen ääretult tänulik kõigile headele kolleegidele nii „Aktuaalses kaameras“ kui ka Eesti Rahvusringhäälingus tervikuna ühiselt töötatud aastate ja tehtud saadete eest. Olin, olen ja jään ERR-i patrioodiks ka nüüd, kui elu mind uusi võimalusi avastama viib,“ ütles Tamla.

ERR-i teleuudiste juht Liisu Lassi sõnul tuli Monika lahkumisotsus suhteliselt lühikese ettetatamisperioodiga. „See oli üllatus nii mulle kui toimetusele. Ma ei osanud aimata, et tal on soov ERR-ist või AK-st lahkuda.“ 

Mine tea, ehk olid lahkumise põhjuseks majasisesed pinged? Monika rääkis aasta lõpus LP-le antud intervjuus, et tuli „Aktuaalsesse Kaamerasse“ tagasi plaanitust varem, sest Neeme Raua ootamatu lahkumine harvendas ridu ning jäi kokkulepe, et ta tuleb sügisel tagasi ekraanile.

ERR-i ridadest lahkus ka Kadri Hinrikus, mis Tamla jaoks suur šokk oli, eriti seetõttu, et Hinrikuse lahkumise ümber oli palju segadust. „Meil on olnud tuliseid vaidlusi, koondamisi, möödarääkimisi – kõike on olnud. Kuna olin saanud olla poolteist aastat toimetuse elust eemal, oli minu jaoks erakordselt suur šokk, mismoodi inimestega käituti. Meist sõideti tankiga üle, mõni jäi langenuna maha, teised pühkisid põlved puhtaks ja teevad tööd edasi,“ rääkis Tamla siis, tõdedes, et midagi oli nende toimetuses muutunud ja mitte paremuse poole.

6. “Radar” vahetas saatejuhti: Karell läks, Anvelt tuli

Marii Karell Ilmar Saabas

Juuni alguses teatas teleajakirjanik Marii Karell sotsiaalmeedias, et lahkub telesaatest “Radar” ja Eesti Meediast. Karell põhjuse tagamaid ei avaldanud. "Mina lahkun poolte kokkuleppel," kommenteerib ta Õhtulehele. Küsimusele, kas ta võiks osata aimata selle otsuse tagamaid, sõnas Karell, et oskab muidugi. "Aga ma ei taha sellest rääkida.”

Postimehe uudismeedia juhi Merili Nikkolo sõnul olid Karelli ja Eesti Meedia mõtted tulevik arengute osas erinevad ja sestap tundus parem, kui nende teed läheks lahku.

Hiljem rääkis Karell “Radarist” lahkumisest Õhtulehele antud intervjuus. Naise sõnul tuli talle “Radarist” lahkumine suure üllatusena. „Alguses olin ikka üsna närviline – tegime „Radarit“ ju hingega. Aga no mis teha, tuli vaadata uue võimaluse järele.“

Naise sõnul oli tema lahkumine Eesti Meediast ja saatest ebaõiglane. “Ma arvan, et see oli ebaõiglane, aga ma ei saa Eesti Meediale ka etteheiteid teha, sest sain tõesti neli aastat teha väga vägevat telesaadet,” ütles ta. Karell üritas ka “Radari” kaubamärki registreerida, kuid lõpuks loobus sellest.

Karell on julgelt välja öelnud, et uueneneud meeskonnaga “Radarit” ta ei vaata. “See on põhimõtteline otsus.” Seda soovitust jagas Karellile endine uudisteankur ja kauaaegne korrespondent Neeme Raud, kes olla sama teinud. "Neeme Raud rääkis, kuidas sai mingi hetk aru, et ei tohi enam "Aktuaalset kaamerat" vaadata ja soovitas mulle sama. "Ära vaata aasta otsa!" See olevat parim lahendus.”

“Radari” uueks peatoimetajaks sai Kärt Anvelt, lisaks liitus saate meeskonnaga teisigi uusi ajakirjanikke. Televaatajate tagasiside uuenenud ajakirjandusmagasinile ei olnud kuigi positiivne. “Pole enam see „Radar“, mis varem. Parem lõpetage selle tegemine ära.“; Väga üksluine saade, saatejuht on oma tegemistega kuskil kaugel; Kärt Anvelt on laua taga istudes nagu liikumatu nukk, ammu-ammune igav klišee, mis tänapäeval tele-eetrisse ei sobi” - selliseid kommentaare jäeti saate vaatajate poolt. 

Tänasel päeval toimetab Karell aga veebimaailmas - tema juhtida on portaal Geenius, mis on juba palju tähelepanu püüdnud julgete ja otsekoheste seisukohtadega. 

7. Teleskandaal: “Naabrist parema” osalised süüdistasid kokkumängus kohtunikke

Kohtunikke kokkumängus süüdistanud pere Kalev Lilleorg

Tõsielusaates „Naabrist parem” puhkes skandaal, kui üks saates osalenud paaridest süüdistas kohtunikke kokkumängus ja teiste soosimises. Saates osalenud Karel saatis saatetegijatele kirja, milles heitis neile ette konkurentide korteri ebaõiglast esiletõstmist.

„Need olid minu mõtted ja arvamused, mida soovisin diskreetselt saatetiimiga arutada,” ütles Karel pärast puhkenud skandaali. „Mul on raske kommenteerida väidet, et olen kedagi süüdistanud kokkumängus ja ebaobjektiivsuses – pigem ajendas kirja kirjutama see, et soovisin saada mõnes asjas selgust.”

Karel mainis saatetiimile saadetud kirjas, et saade tiirleb justkui ühe paari ümber ning võistlejate kohta käivat kriitikat ja kiitust ei näidata võrdselt. Žüriid peab ta aga erapoolikuks, sest olevat näha, et ühte korterisse minnakse rõõmsa näoga, teise aga kortsus kulmuga. Osalejad ei olevat saanud ka piisavat infot, mis saates juhtuma hakkab, ja muudatused tulevat liiga kiiresti. Tagatipuks on Kareli hinnangul intervjuulõigud kontekstist välja rebitud. Seetõttu avaldas ta kirjas sügavat kahtlust, kas soovib saates sellisel moel jätkata.

Nii anti esimest korda saate ajaloos paarile võimalus päevapealt saatest lahkuda. Sellest anti neile teada võttepäeval peetud erakorralisel koosolekul. Karel tunnistab, et see tuli ootamatult. „Samas oli enne hommikust rivistust tunda, et midagi on õhus.“ Karel ütleb, et kõik paarid näevad ju saates väga palju vaeva. „Meil kõigil on igal nädalal nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Minu kirja mõte oli saada selgust, kuidas tehakse valik, mida saates näidatakse ja mida mitte.“

8. EV 100 raames valminud seriaal "Pank"

"Pank" ERR

"Seriaal "Pank" räägib loo ühest tavalisest poisist, kelle nimi on Toomas ja kes jõuab kümne episoodi jooksul tanklateenindajast väga suure korporatsiooni etteotsa. Näeme 600 minuti jooksul, kuidas see võimalik on, mis tagasilöögid ette tulevad ja mis nendest inimestest saab," tutvustas oktoobris Raadio 2 saates "Bert Järvet" Eesti oodatuima sarja sisu produtsent Paul Aguraiuja.

EV 100 raames valminud sari on Eesti kontekstis ainulaadne, seda nii 1,5 miljoni euro suuruse eelarve poolest, 83 päeva kestvate võttepäevade ja ligi saja andeka Eesti näitleja poolest.

Seriaalile annab veelgi särtsu juurde see, et selles on nii mitmeidki äratuntavaid inimesi päriselust ning sündmusi, mis ka päriselt aset leidnud. Näiteks peategelase Sergo Varese puhul luuakse paralleele LHV grupi juhi ja Eesti Energia nõukogu esimehe Erkki Raasukesega, Evelin Võigemasti tegelaskujus, ehk seriaalis panga finantsjuhis on sarnasusi Tiina Mõisaga.

Pank oli oodatud ja inimesed olid ootusärevil. Kui see aga linastus, jagunesid inimesed kaheks. Ühed kiitsid taevani, teised ei saanud aru, miks sellele peale nii palju raha kulutati.

„Kui nägin esimesi fragmente seriaalist, tekitas see minus tugevaid kahetisi tundeid,” rääkis seriaalist „Pank” Ruti Einpalu, kes oli omal ajal Hansapanga Tartu piirkonna juht ja hiljem jaepanganduse divisjoni direktor. Kui Ruti aga esimest osa nägi, võttis ta asja rahulikumalt. „Mõtlikuks võttis ikkagi, väga mõtlikuks. Aga enam ei trummelda peas, et nii see polnud jne. See pole enam oluline.”

Režissöör ja produtsent Toomas Kirss kiitvaid sõnu sarja jaoks ei leidnud. „See sari ei ole kingitus Eesti rahvale, vaid selle sajandi suurim pettumus. Tunnen end puudutatuna ka seetõttu, et selline tore saade Kuku raadios nagu „Filmikägu“ valetas kuulajatele. Intervjuu üleöö stsenaristiks saanud Tarmo Jüristoga algas selliselt, et temalt küsiti, mis tunne oli seljatada Kirss ja Suviste. Kirss ja Suviste ei olegi esitanud EV 100 konkursile oma lugu – meid ei saanudki seljatada!“ sõnas Kirss Kroonikale.

Ei puudu sarjast ka paljastavamad stseenid. Näiteks esimeses osas sai näha Evelin Võigemasti rindu ja teises osas sulpsasid porgand paljalt vette Tiina Tauraite ja Mari Abeli paljast ihu, joostes võbisevat kannikat ja naisi omavahel suudlemas. Vot siis, selline EV 100 raames valminud 1,5 miljonit maksnud sari!

9. ETV "Terevisiooni" saatejuhtide vahetus

"Terevisiooni" saatejuhid Owe Petersell ja Liisu Lass Teet Malsroos

Eelmisel sügisel tegi ETV „Terevisioon” läbi formaadimuutuse ja tõi ekraanile neli uut saatejuhti: Heli Luik, Piret Järvis-Milder, Raimo Sildvee ja Martin Veisman, lisaks jäi Katrin Viirpalu. Kui Luik koondati kohalt eelmise aasta lõpus, siis vahetult enne eelmise hommikusaate hooaja lõppu tuli teada, et ka Veisman ja Järvis-Milder saatejuhtidena ei jätka ning nende asemele tulevad Owe Petersell ja Liisu Lass.

Veisman tunnistas, et otsus tema saatejuhileping pikendamata jätta tuli talle ootamatult. „Otsusest sain teada kaks nädalat enne hooaja lõppu. Minuga tehti leping hooaja peale ja anti märku, et seda ei pikendata,” rääkis Veisman Õhtulehele.

ERR-i sõnul otsustati Luik saatejuhtimisest kõrvaldada, kuna saate formaat mängiti taas ümber ning viit saatejuhti enam ei vajatud. ERR-i toonane kommunikatsioonijuht Silver Kuusk, kes samuti on praeguseks ERR-ist lahkunud, kinnitas mullu detsembris Õhtulehele, et Luigel ametimuudatuse suhtes pretensioone polnud ning mingisugusust skandaali otsida pole mõtet.

Augustis tuli teada, et ka Piret Järvis-Milder ei jätka „Terevisiooni” saatejuhi kohal ning naaseb „Pealtnägija” ridadesse. Tema koha võttis saatejuhtimisel üle ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass, kes naaseb kahel päeval nädalas teleekraanile kui "Terevisooni" saatejuht.

Liisu Lassi sõnul tuli see pakkumine tuli talle ootamatult. "Samas on koostöö "Terevisiooni" meeskonnaga minu jaoks justkui rõõmus taaskohtumine. "Terevisiooni" suund on avada senisest enam päevakajalisi teemasid, mis annab hea võimaluse uudistetoimetusest tuleva infovoo laiendamiseks," ütles Lass augustis.

Sügishooajast saatejuhina alustanud legendaarne raadiohääl Owe Petersell oli ootusärevil ning ETV pakkumine tuli talle ootamatult. "Kuivõrd olin mitmed kuud meediast eemal ja alles äsja alustasin taas raadiotööd, siis on muutused päris suured. Arvestades kogu "Terevisiooni" toetavat meeskonda, usun et saame ühiselt hakkama ja muidugi püüan selleks anda oma parima," ütles ta.

10. Owe Peterselli habemeskandaal

Owe Petersell Rauno Volmar

Peterselli teleekraanile tulek ei läinud aga valutult, sest suure skandaali tekitas tema habe, mis paljude arust teleekraanile justkui ei sobinud. „Natukene üllatav, et see teemaks on ja praegu pigem arvan, et seda habet varsti pole," ütles ta Õhtulehele, nentides, et on tähelepanust lihtsalt pisut väsinud. Nii ei jäänudki mehel muud üle, kui habet kõvasti kärpida lasta.

Tähelepanu teda ei kurvastanud ning habeme maha ajamise põhjuseks polnud otseselt avalikkuse surve. "Aga ma ise arvan, et kuna see on nii palju teemaks olnud, siis aitab ka praegu," ei heidutanud Peterselli keerisena lahvatanud diskussioon habeme sobilikkuse üle.

"Ja küll ta kunagi kasvab tagasi, kui õige aeg on!” on mees rõõmsameelne. Saate produtsendi Rait-Roland Veskemaa sõnul on esimene ja üldine reegel see, et saatejuhil peab olema korrektne välimus. "Ettekirjutusi, kas saatejuht on habemega või ilma, pikkade või lühikeste juustega me ei tee, kuna saatejuhile peab jääma tema isikupära ning paraku ei ole võimalik kunagi kõigile meeldida, sest ühele meeldib blond, teisele brünett ja kolmandale kiilaspea," selgitas Veskemaa Õhtulehele.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee