Saated

Verbaalne fekaalivalang EKRE sõprade grupis: sotsiaalmeediakommuunis läbisõimatud seksuaalkasvataja mõtleb enda kaitseks pöörduda kohtusse (152)

Televeeb, 28. november 2018, 21:09
EKRE tõrvikurongkäik. Pilt on illustreeriv. Martin Ahven
Hiljuti andis palju kõneainet Marika Korolev, kes võttis kohtu kaudu vastutusele enda veebis laimajad. Tänane "Pealtnägija" paljastas, et samal ajal sõimati süsteemselt EKREga seotud foorumis seksuaalkoolitajat Rita Holmi. Muuhulgas süüdistati teda pedofiilias, kuigi tema tegevus on ristivastupidi laste kaitsmine. Laste seksuaalsus on äärmiselt delikaatne teema. Kuid keda teenib tegelikult selline vääritimõistmiste võimendamine ja hüsteeria kloppimine?

“Sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele kah! Pervert täiega, tõeline pervert, ilma naljata. Mul on kuri kahtlus, et selle nn seksuaalkasvatusega valmistatakse ette pinda pedofiilia seadustamiseks. Sa vanamoor õpi ise kõigepealt seksima. Sellise peletise eest pagevad kõik mehed padrikusse. See Rita ei ole pedagoog vaid pedekook,” need ja hulk teisi kommentaare ripub Facebooki kommuuni EKRE sõprade klubi seinal. Sellised on reaktsioonid Postimehes ilmunud Rita Holmi arvamusartiklile, millest ta räägib, et seksuaalkasvatus võiks alata juba lasteaias.

Seksuaalkasvatus ei tähenda lastele seksist rääkimist

Holm on 59-aastane ning täiskasvanud poja ema, tema staaž nii lasteaiakasvataja- kui juhatajana on 15 aastat, sellest viimased 12 aastat elab ja töötab eestlanna Soomes. Tervise tõttu pidi ta loobuma aktiivsest lasteaiatööst, kuid soovis siiski pedagoogikat edasi õppida. Ta läks õppima lasteaiakasvatajaid- ja nõustajaid koolitavasse kooli, kus muuhulgas koolitatakse seksuolooge, kes õpetavad eelkooliealised lapsi. Holm käib juba praegu nii Soomes kui Eesit koolides õpitut praktiseerimas. 

Järva-Jaani lasteaia direktor Ülle Kallakmaa ainult tervitab sellist õpet. “Seksuaalsus lasteaias on tunde- ja turvalisusekasvatus. Me tahame ju kõik, et need väikesed poisid ja tüdrukud kasvaksid elurõõmsad ja sellised, kes oskaks tundeid väljendada ja aitaks teisi.”

Naistearst ja Tartu Ülikooli õppejõud Kai Part nendib, et seksuaalkasvatust soovitavad kohustuslikuna õpetada ka Euroopa lasteombudsmanid. Ka Eestis liigutakse praegu selles suunas, et lasteaedades seksuaalkasvatust õpetataks. “Laste puhul me ei räägi iha või seksi õpetamisest. Võib-olla sõna seksuaalkasvatus polegi kõige sobivam. Tuleb rääkida oma kehast, tunnetest, puudutustest, oma piirides,” ütleb Part.

“Lasteaialastele ei räägi ma seksimisest mitte iialgi, seda ei tehta,” ütleb Holm. Et tabuteemat sel teemal hajutada, kirjutas naine arvamusartikli. Mõju kommentaariumites oli aga vastupidine. “Kepinäljas lehm, loll eit, pedofiil, seksmängud olgu ikka suurematele ja vabatahtlikud,” on vaid mõned hinnangud, mis kõlasid. Muuhulgas tõmbas kommentaatorid käima artiklis kasutatud sõna unnutamine, ehk laste eneserahuldamine. Holmi sõnul ei õpeta ta lastele mitte kunagi seda, mis on unnutamine. “Lastele ei tohigi rääkida unnutamisest, sellest tuleb rääkida lasteaiapersonalile, vanematele,” ütleb ta. 

“Kui me jätame lapsed ilma nendest sõnadest, et nimetada oma kehaosi või oskusest öelda ei või paluda abi, jätame nad üksi sellesse maailma ja kaitsetuks,” arvab Part. “Seksuaalkuritegude ennetamise üks tähtis osa on just seksuaalkasvatus. Kui varases eas rääkida, et võõrastega ei tohi kaasa minna, neil ei tohi lasta end puudutada, tuleb otsida kaitset ja rääkida vanematele, sellega me ennetame ju seksuaalkuritegusid,” lisab Holm.

EKRE sõprade klubi administraator Jaak Madison: "Pealtnägija" loo näol tegu on poliitilise tagakiusamisega

Ometi süüdistavad kommentaatorid EKRE sõprade klubi seinal Holmi seksuaalorjade ettevalmistamiseks ja muus perversses. Tegu on poolavaliku Facebooki grupiga, kus tavapäraselt arutletakse päevapoliitika üle ja kus on ligi 6900 liiget. Liikmeks saamiseks tuleb saata taotlus grupi administraatoritele, kelleks on selle nädala seisuga üks parteitu ja kuus EKRE liiget. Nende seas tuntumad Monika Helme ja Jaak Madison. 

Viimase meelest pole selle loo eetrissejõudmiseks Rita Holmi rahulolematus solvavate kommentaaridega, vaid tegu on hoopis poliitiliste konkurentide tellimustööga. “Ma näen kolm kuud enne valimisi selles poliitilist tagakiusamist. Miks te ei kommenteeri iga päev sadu kommentaare, vabandage, aga meil on põhitöö ka. Mina näen väga selgelt siin ühe proua rahulolematust, kelle suunas tehti väga ebatsensuurseid kommentaare ja ühte meediaväljaannet, milleks paraku on ERR-i “Pealtnägija”, see siiamaani üks väga lugupeetud väljaanne ja hinnatud kui erapooletuna, seda saadet kasutab üks proua ära,” ütleb Madison.

“Ma tunnen, et ühelgi inimesel ei ole õigust kellegi teise kohta midagi sellist öelda. Kui kellegi on midagi öelda, võib olla teist meelt ja avaldada oma arvamust, aga erinevat meelt saab olla ka viisakalt, selle pärast ei pea teist inimest solvama ega nimetama kohutavate nimedega,” sõnab Holm. 

Advokaat Robert Sarv, kes esindas kohtus Marika Korolevi, nendib, et õigus on olla teisel arvamusel ning seda ei peaks Eestis piirama, aga kui solvatakse arvamusartikli autorit ennast, näitab see, et rünnak on isiklik ja suunatud mitte konstruktiivsele kriitkale, vaid inimese maha tegemisele, et tal hakkaks emotsionaalselt halb. 

Madisoni sõnul pole Holmile suunatud solvanguid EKRE grupist siiani maha võetud, kuna keegi pole otseselt sellist soovi avaldanud. Poliitiku sõnul pööras Holmi tähelepanu kommentaaridele tema sõbranna, kes on kommuuni liige. “Üldiselt, viisakas inimene, kui näeb solvavaid ja roppe kommentaare, teeb selle kohta märke, et see on ebasobiv, see läheb administraatoritele. Nagu nähtub, ei pidanud proua sõbranna seda vajalikuks, vaid otsustas lihtsalt seda edasi rääkida kuulujutuna, et saaks tekitada meediatähelepanu,” hindab Madison.

Sarve sõnul lasub selles loos osa vastutust kommuni omanikul, sest tema peab järgima kommuuni reeglite täitmist ning seda, et kommuuni ei kasutataks halvustavate hinnangute andmiseks, vaid oleks konstruktiivsete väidete postitamiseks. 

“Kui ma näen roppust, kui ma olen seal, siis saab kustutatud. Mina olen seal kommuunis heal juhul 5-10 minutit päevas, vahel ei käi üldse. See, et ma olen seal märgitud administraatoriks, ei pane see mind või kedagi teist vastutama. Ühegi sotsiaalmeedia kommuuni administraator ei ole vastutav selle eest, mida seal keegi täiskasvanud inimene võtab sõnaks, ega pea kontrollima 24/7, mida seal tehaks,” arvab aga Madison.

“Facebooki kommuunile peaks kehtima samad reeglid nagu ajalehtede kommentaariumitele. Kui ajakirjandusväljaanded on kohustatud hoidma seina puhtana, siis ma ei näe, et Facebooki grupi puhul oleks see erinevus märkimisväärne,” selgitab Sarv. “See on ju sama hea, kui minna Eesti keskmise suurusega asulasse ja kleepida kõik uksed täis, kõik näevad seda infot. See sisuliselt võrdub sellega, kui mõni inimene prindiks välja 6800 paberi ja kleebiks Peetris kõik majaesised täis,” lisab ta.

Madison toob vastuargumendiks aga selle, et EKRE sõprade klubis võib olla erinevate poliitiliste eelistustega inimesi. “Üks asi on EKRE sõprade klubi, mis on lihtsalt üks kommuun, kus on ligi 7000 inimest, seal on liikmed erinevatest parteidest, rääkimata provokaatoritest, kes ongi seal end välja elamas,” ütleb Madison. “Pealtnägija” kontrollis 18 suurima sõimleja tausta ning tuli välja, et kuus neist kuuluvad ka parteidesse: üks neist on Keskerakondlane, üks sots, kolmas Vabaerakondlane ning kolm EKRE liiget. 

Kõnekaima postituse teeb hoopis Mart Helme abikaasa Monika Helme, kes on üks grupi administraatoritest. Ta kirjutab, et ei poolda seksuaalkasvatust lasteaedades ja õigustab solvajaid, öeldes, et meeleheitel inimesed ei oskagi teinekord muud, kui jõetult vanduda ja ropendada. Madisoni sõnul ei tuleks internetikommentaariumitest rääkides näidata näpuga vaid ühe kommuuni peale, sest ka näiteks Indrek Tarand kasutas möödunud nädalal vägisõnu.

“Sama hästi võib küsida, kas see on sobilik, et Indrek Tarand ütleb teisele kommentaatorile “Mine persse, idioot.” või “Tahad molli saada?” Mina ütlen, et kui tahate seda teemat neutraalselt kajastada ühegi erakonna vastaselt, heitmata poliitiliselt halba varju, siis võtaksime asja laiemalt ette. Tuleks teha saade, kuidas käitutakse sotsiaalmeedia kommentaariumites,” õpetab Madison “Pealtnägija” ajakirjanikku Piret Järvis-Milderit.

EKRE sõprade grupi seina vaadates, saab aru, et asi ei piirdu ainult Rita Holmiga ja seksuaalkasvatusküsimustega. Verbaalse fekaalivalangu saavad paljud: alates samasoolistest paaridest kuni Kersti Kaljulaidini, kuni Jüri Ratase ja ränderaamistikuni. Ühelt poolt väidab Madison, et grupp pole EKRE häälekandja, teisalt ei võta tema ega teised administraatorirollis EKRE liikmed selle rookimist tõsiselt. Kahe kuu vältel pole Rita Holmi puudutavaid solvanguid eemaldatud, ehkki nende tähelepanu on sellele juhitud. Otsest vastust Madison ei anna ning süüdistab teisi. 

“Loomulikult ma võtsin ühendust veebipolitseinikuga, tema ütles, et siin on ainukene võimalus esitada hagi oma solvajate vastu nii nagu tegi Marika Korolev. Ma olen rääkinud ühe advokaadi ja juristiga, aga praegu ei ole ma võtnud vastu lõplikku otsust, mida ette võtta,” nendib Holm.

Rita Holm on ainult üks näide paljudest ning tegelikult peab küsima, millist Eestit me üldse tahame. Kuidas selline internetigruppides vulgaarselt üleslaetud debatt läks üle füüsiliseks vägivallaks, sai näha esmaspäeval EKRE miitingul.

152 KOMMENTAARI

l
lapsevanem 30. november 2018, 13:27
Viiendas klassis on soolise arengu tunnid. Vaadake lapse terviseõpikusse ja töövihikusse.
u
unnuta end, hakkab kergem 30. november 2018, 12:03
Paanika peab päris suur olema, et selliseid hüsteerilisi valesid levitada?
Loe kõiki (152)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee