Saated

Saates „Suud puhtaks“ oli arutluse all veganlus: kas ka riiklikud terviseorganisatsioonid peaksid rääkima veganluse eelistest? (49)

Televeeb, 13. november 2018, 22:04
VegantoitFoto: Robin Roots
Saates “Suud puhtaks” oli täna luubi all veganlus. Saate idee sai alguse vanaema Maie Nurmise kirjast saatesse, kes väljendas muret selle üle, et tema lapselaps oli hakanud veganiks. Naise arvates on ta lapselaps lihtsalt propaganda ohver. “Ta on kokku puutunud saadetega, uurib netist, väga palju räägitakse sellest. Põhjenduseks tõi selle, et tema nägu oli punniline, ütles, et hakkab veganiks, sest kõik kiitsid, kui heaks tervis ja nahk läheb. Me oleme ta rahule jätnud ja naljaviluks ütleme, et võiksid ju muna süüa, või mett,” rääkis ta.

Vanaema arvates põhjustab lapselapse veganlus ka tujukust. Ettevõtja ning veganideede pooldaja Marek Strandberg vaidles sellele vastu. “Kui laps ühtäkki ütleb, tal on tekkinud selline hoiak, siis vanematel tekib trots, ega see lapse protest ei tulene toitaine puudusest, vaid muudest asjadest nagu mõtteviis, et “söö ometi muna”. Vanemate asi on aru saada, et laps vajab toetust. Kui võtaks asja teistmoodi, et püüaksite temaga kaasa minna ja toituda nagu tema, juurde lugeda ja aidata tal taimedest toituda sellisel moel, et tema toitumine oleks tervislik. Taimetoit on objektiivselt see, milline hakkab tulevik välja nägema 20-30 aasta pärast. Meil ei ole kusagil siin planeedil kasvatada loomi sellise ökoloogilise jalajäljega nagu praegu. Iga selline laps, kes on teadvustanud, et toitumist tuleb muuta, on tegelikult põlvkonna esindaja, kes on selle planeedi päästja. Kas taimetoit on tervislikum või ei, on teine asi,” arvas ta. 

Samal teemal

TAI toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul peab aru saama, kas inimese toiduvalikud on ratsionaalsed. “Kui rääkida lastest ja sellest, kui võimekad on nad tegema ratsionaalseid otsuseid, kas nad reaalselt mõtlevad keskkonna, looduse loomade peale, siis ma pigem ei usu seda. Lapsed on mõjutatud meediast, sõpradest, minnakse kaasa sellega. Aga mis saab kui teadmatusest tehakse liiga endale? Kui sotsiaalse surve mõjul tuntakse end süüdi, kui süüakse perega sarnast toitu? Paljudes peredes ei ole lapsel valikut, kui pere sööb ühte toitu, siis kas laps saab tarbida soja ja tofut? Võib-olla sööbki ainult seda, mis jääb tavatoidust järgi, näiteks salat ja kartul,” nendib ta, et sellisel juhul ei ole vegantoitumine lapse jaoks täisväärtuslik.

“Oluline on see, et me ei jätaks midagi lihtsalt söömata, kui eestlase toidulaud koosneb enamasti teraviljast, kartulist, salatist ja lihatükist ja kui see lihatükk ära võtta, siis ei tohiks taimetoitlusega alustades lihtsalt seda teha millegagi asendamata. Peaks olema teadlik, mida selle asemel süüa. Kõige olulisem nüanss on see, kui me vaaatame keskmise inimese toitumist, siis see pole väga mittekülgne, siis võib juhtuda see, et asendatakse üks defitsiit teisega, kui ei kaeta toitaineid teise allikaga,” lisab toitumisnõustaja Eliis Salm.

Veganlus - tervisele parem või ei?

Lastearstide presidendi Ülle Einbergi sõnul on taimetoitluse esialgne mõju tervisele kasulik. “Kolesterool hakkab langema, kui ei sööda loomseid toiduaineid, kindlasti ka kehakaal hakkab alanema, energia hulk väheneb. Need on põhilised eelised, mida taimetoitluse puhul välja tuuakse. Inimesed, kes on ülekaalus ja rasvunud, peavad arvestama, et nad sööksid piisaval hulgal taimetoitu, mis on tervislik,” ütleb ta. “Kui on aga kauakestev taimetoitlus ja täisveganlus, tulevad arvesse terviseriskid, näiteks lastel võib kolesterool langeda kriitiliselt madalale, see enam ei ole hea.”

“Kui räägime veganlusest, peaksime rääkima nii selle tervise-eelistest, arvestades rahva tervise olukorda, peaks seda propageerima ka riiklikud terviseorganisatsioonid ning seda ka kliimamuutuste valguses. Seda peaks tegema oluliselt jõulisemalt, kui praegu," arvab Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk.

"Me peaksime rõõmustama selle noormehe valiku üle olla vegan ja toetama teda, et ta teeks selle valiku täisväärtuslikult," kommenteerib Sikk vanaema muret oma veganist lapselapse üle. "Segatoitujatele, kel on rahva tervise vaatepunktist suured probleemid, peaksime veganlust tutvustama kui täisväärtuslikku ja head valikut mida teha,” lisab ta.

Hetkel on Eestis veganluse probleemiks ka see, et inimesed ei saa usaldusväärset infot, nendib perearst Marta Velgan, kes ka ise paar aastat vegan on olnud. “Hetkel on olukord niimoodi, kui inimene tahab hakata veganiks, ei saa ta kuskilt adekvaatset infot, mis oleks toetatud TAI poolt või arstide poolt, kuidas seda teha. Kui vaatame paljusid teisi riike, näiteks Soomet või Rootsit, on seal välja toodud veganlus kui üks aksepteeritud toitumisviise, kui seda teha läbimõeldut. Seal ei hirmutata veganiks hakkajaid, vaid antakse infot, kuhu pöörduda ja kust infot saada," ütleb ta.

TAI ehk tervise arengu instituut ütleb, et veganluse kohta ei ole nendel hetkel häid soovitusi, kuna selle jaoks on vaja ette võtta suur ja ressursimahukas töö, selleks on pöördutud ka Vegan Seltsi poole, et koostööd teha.

Perearstide juhatuse liige Elle Mall Keevallik palub üle vaadata oma toidulaua segatoidulistel, kes veganlust mittetervislikuks peavad. “Iga teadlik valik on hea valik. Perearstina nähes neid lapsi, kes on hakanud veganiks, ei ole seda probleemi, probleem on vanemates. Mõelge, mida te sööte, teie vanemad söövad. Kui palju on meie ümber inimesi, kes tahaksid kala ja liha osta, aga lihtsalt ei jaksa, sest see on kallis. Siis otsustakse osta viinereid, piffe, keeduvorsti. See ei ole tervislik. Ülekaal on väga suur teema. Veganid, kes teavad, mida süüa, saavad toidu kätte soodsamalt kui mitmekülgselt toituv muu inimene,” arvab ta. 

Kas vegantoitumine on kallim?

Vegantoitumisest rääkides on suureks küsimuseks ka hind: paljud väidavad, et ei saa veganid olla, kuna see on liialt kallis ning odavam on toituda omnivoorina. Saates käis blogija Liisa-Indra Pajuste, kes on olnud vegan kaheksa aastat ning kes ka oma kaks last veganitena on üles kasvatanud, ütleb, et vegan elustiil pole sugugi kallim. “Vegantoitumine on lihtne, rahakotile pole ka hullem. Ei pea olema arst, et hakata veganiks, hea on olla teadlik. Kui jäädakse haigeks, ei pea muretsema, et see on taimse toidu pärast. Me oleme kaheksa aastat veganid, me ei võta toidulisandeid, teeme vereanalüüse ja meil on kõik okei!” ütleb ta.

TAI toitumisvaldkonna juht Haidi Kanamäe lisab: “Tegelikult need vanemad, kes teadlikult vegantoituvad ja ostavad juurde toidulisandeid, et korvata puudujääke ja planeerivad, polegi probleem. Hinna poolest on aga kallim, need pered, kes lubada ei saa ja põhjalikult läbi mõtlemata liha ära jätavad, on suuremaks ohukohaks.”

Veganlus on vajalik keskkonnakaalutlustel?

Ühe suure tegurina veganluse juures tuuakse välja ka keskkond. Loomakasvatus on keskkonnale veelgi rohkem kahju tekitavam kui näiteks kogu transport üle maailma kokku. 

“Küsimus on majanduses ja põhimõtteliselt ei ole meil võimalik tänases perspektiivis 10 miljardi inimesega planeedil Maa, kus juba praegu 75% põllupinnast kasutatakse, et kasvatada taimi loomade söödaks, toituda lihast. Juba täna me näeme majanduses muutuseid,” sõnab Marek Strandberg.

“Kindlasti teisest maailma otsast puuviljade siia toomisel on oma jalajälg ja see on kindlasti palju suurem kui regionaalsel kraamil. Seda kraami söövad siiski ka segatoitlased. Taimetoitluse populaarsemaks saades hakkab selle tarbimine tõusma, aga isegi kui me võtame arvesse eksootiliste viljade suurema keskkonnamõju, räägime me siiski mastaabi võrra väiksemast ökojalajäljast isegi kohalikult toodetud liha puhul. Ka kohalikele lihaloomadele söödetakse sisse välismaalt toodud maisitooteid. Liha keskkonnamõju on hoopis teine mänguväli,” vastas keskkonnaeetik Mattias Turovski.

“Ka segatoidulised inimesed saavad tarbida keskkonnateadlikult. Praegu jääb selline mulje, et ainult vegan saab seda teha. See puudutab kogu tarbimist, samuti saavad segatoidulised olla loomakaitsjad,” arvab TAI terviseriskide ennetamise keskuse juht Anneli Sammel.

“Liha terviseriskidest tuleks ka rääkida. Eestlased söövad rohkem liha, kui on soovituslik ja sellega seostatakse palju tervisehädasid. Rahvatervise küsimus on otseselt seotud keskkonnaküsimusega, me oleme situatsioonis, kus me ei saa niimoodi edasi minna,” lisab Turovski.