Eesti

Linnar Priimägi: terrorism on ka see, kui trammist tõugatakse inimene välja lõbu pärast (26)

Televeeb, 23. september 2018, 12:58
Linnar PriimägiFoto: Martin Ahven
"Ma väga ei eputa ega kiitle sellega, et olen katoliiklane ja küllap ma olen püha kiriku halb poeg ja loodan seda, et jumal mõtleb, et tal on ainult pojad." lausus kultuuriloolane ja katoliiklane Linnar Priimägi saates "Hommik Anuga".

Saatejuht Anu Välba suunas teema selleni, et kui juttu tuleb katoliiklastest ja katoliiklusest, siis on see ainult läbi skandaalide ja selle, kuidas katoliku kiriku vaimulikud on seksuaalselt ahistanud lapsi. Sellest on kõnelenud avalikult nii praegune kui eelmised pühad isad. Paavst Franciscus on väitnud, et 2 protsenti katoliku preestritest on pedofiilid. 

Samal teemal

Kultuuriloolasena selgitas Linnar, et lapse mõiste ei ole alati olnud see, mis ta on tänapäeval. "See, et üldse selline nähtus nagu pedofiilia sai tekkida, juhtus ainult sellepärast, et laps muutus millekski eriliseks," lausus Priimägi saates.

Keskajast ei ole selliseid juhtumeid üles kirjutatud just sellepärast, et ei olnud last, keda tuli kaitsta. "Nüüd on tekkinud lapsed ja sellega seoses on tekkinud kuritegu. Me peame seda moraalselt tõesti lubamatuks, et last kuidagi seksuaalselt ahistatakse. Aga selge on see, et nendes riikides, kus pedofiilia on karistatav, tuleb karistada täie rangusega," jagas saatekülaline arvamust.

Ka tsölibaadi tähendus ei ole alati ühiskonnas olnud. "See tekkis 13. sajandil teatud majanduslikel põhjustel ning sellel on selge psühholoogiline põhjendus - preester peaks olema abielus kirikuga, mis tähendab, et see armastus peaks olema jäägitu."

"Ta armastab kõiki kiriku lapsi, kõiki teisi inimesi inimkonnas, aga ta ise kuulub kirikule," selgitas Priimägi tsölibaadi psühholoogilist aspekti. Majanduslik põhjus oli seotud pärandiga ja selle edasi andmisega. "Kui preestril oleks laps, siis tekib pärandus. Mis tähendab, et hakatakse kirikumaid pärandama. Kirik on aga see, kes annab maad ainult ühe korra ja pärast võtab tagasi, et kellelegi teisele see edasi anda," selgitas kultuuriloolane. "Kiriku pärandust ei jagatud laiali, seda tuli hoida ja sai ainult kasvatada."

Priimägi rääkis, et vastuolulisus kiriku suhtes on ühiskonnas tekkinud eelkõige sellepärast, et kirikut püütakse allutada ilmalikele seadustele, millele ta ei allu. "Kirikuriik ei ole poliitiline," toonitas Linnar. "Ja see on see, miks ta läheb vastuollu uskmatutega."

Priimägi ei õigustanud kuidagi vaimulike õõvastavaid tegevusi pühakodade sees. "Küllap nad teavad, et nad pattu teevad."

Katoliiklane Priimägi on nõus sellega, et laste kaitsmine on õigustatud. Samas tekitab mehes arusaamatust see, miks just nüüd on hakanud vanurid heietama noorpõlve mälestusi sellest, kuidas neid keegi kunagi ahistas. "Miks nad tol ajal siis seda ei rääkinud," esitas ta küsimuse. "Tol ajal ei olnud see lihtsalt kombeks. Praegu on see moodi läinud. Kampaania korras igaüks meenutab, kuidas teda ahistati."

Linnar tõi välja Sigmund Freudi tsitaadi, et laps on seksuaalmonstrum. "Lapse pilt, mida te ammutate raamatutest, võib olla vale. Me ei näe lapse sisse ja omistame talle mingid omadused, et ta on nõrk."

Tänapäeva sõjad ei ole ainult usuga seotud. 

Kui saatejuht tõi välja selle, et paavst Johannes palus 2000. aastal vabandust, et usku on levitatud läbi vägivalla, lausus saatekülaline, et sõda kui selline ongi paratamatus. "Kas ta on nüüd ilmalik või ususõda. Kõik sõjad on ilmalikud." Priimägi tõi näiteks praeguse Süüria ja Ameerika konflikti, millel ei ole mingit pistmist usuga. "Tegemist on puhtalt majanduslike ja poliitiliste huvidega."

Samuti arvab Priimägi, et terrorism ei ole vaid see, mida islamiusulised korda saadavad. "Terrorism on ka see, kui Mustamäel peksab poiss kedagi. Terrorism on see, kui trammist tõugatakse inimene välja lõbu pärast. Me oleme sellisteks saanud oma vabast tahtest," lausus mees.

"Me oleme teinud teatavaid valikuid oma kujunduslikul teel. Oleme otsustanud mitte haridust saada. Oleme valinud tee, et oleme vabatahtlikult vaesed. 

Me eeldame, et kultuurne ja haritud inimene teeb ühtemoodi valikuid, aga harimatu inimene teeb teistsuguseid valikuid." Priimägi lausus, et iga inimene tahab ennast kuidagi ühiskonnas kehtestada. "Mõni saab seda teha töökuse ja andekuse abil. Teine kadeduse ja ahnuse abil."

Saade on järelvaadatav SIIT.