Eri ja Ariel Klas (Arno Saar)

Hannes Võrno saates "Hannes Võrno 33 minutit" käis külas dirigent Eri Klasi lesk Ariel Klas. Naine rääkis sellest, kui tugev oli armastus nende 23 aastat kestnud abielus. "Kõige sügavam ja tugevam asi oligi armastus. Mis meid kandis, toitis ja meie eluetappidel oli ta erinevates toonides," rääkis ta.

"Kui me hakkasime hallimaks minema, Eri juuksed muidugi eriti, sest ta oli minust 13 aastat vanem, siis see armastuse värv muutus veel leegitsevamaks, ilusamaks ja sügavamaks, mida ta oli esimeses uvertüüris, esimeses sissejuhatuses, siis oli töötlus ja finaalis oli see kõige suurem, sügavam ja leegitsevam," nentis Klas. 

Naine avaldas, et Eri ei hoidnud nende koosoleku jooksul tagasi ka komplimente. "Eri ise oli väga ilus mees. Võib-olla saaks neist naistest kokku sõjaväe, kes temasse kõik armusid. Alati oli tal üks lause: su silmad kannavad ming läbi kontinentide, su nimi elab minu südames ja see, et ma reisin koos sinuga, ma mõtlen su peale iga päev ja see annab mulle seda kõige suuremat elusoola, et sina oled see!" 

Kiire elutempo kõrvalt jäi paarile aega siiski teineteisele armastust ja hoolivust välja näidata. "Ta ei kõlistanud kella iga päev, et ma armastan sind, või keda ma armastan. Me armastasime ilma sõnadeta, pilkude, emotsioonidega. Armastus on tervik, see on ka vihapursked, skandaalid, see on ka armastus," sõnas Klas.

Erit ja Arieli ühendas ka armastus muusika vastu. "Mõiste muusika ja armastus on tervilkik. Isegi praegu armastan ma Erit läbi muusika. Kui raadios tuleb ette Frank Sinatra, Tony Bennett jne. Ta armastas ka sellist muusikat, seal on sõnad, ütlus, väljendus, fraseering. See ongi, mis ühendab," rääkis ta.

Naise sõnul nende suhtes armukadedust ei olnud. Kuigi võib öelda, et Eri esimene armastus oli siiski muusika ja tema töö. 

"Teda armastas ja kandis üldsus, aga minu jaoks oli tähtis, et mina aitasin kaasa. See oli suur armastus selles suhtes, et ma sain seda head teha ja tema võttis selle vastu. Seal ei olnud üldse ühekski hetkeks võimalust armukadeduseks."

Kuigi Eri surmast möödub varsti kolm aastat, tõdeb Ariel, et lein ei ole kadunud. "Igaüks ju tunnetab seda inimest omamoodi, kõigile on jäänud ta sisse, minu lastesse, kasulastesse, perre, keda ta kasvatas. Ta elab nende sees, ta ei lähe nende seest kuhugi. Mina ei oska leina jagada, ma tean, et paljud leinavad teda, paljud sõbrad. Minul isiklikult aga, kui öeldakse, et aeg parandab, siis minul ei paranda. Mida aeg edasi, ma leinan üha rohkem. Ta puudub rohkem. Ma igatsen teda väga," rääkis ta.

Jaga artiklit

42 kommentaari

7
77 Nii see käibki!  /   13:02, 11. sept 2018
Elu viimases vaatuses hakkavadki amortiseerunud (abi)elumehed oma naistele armastust vanduma,sest nood pole neid hoolimata nende tempudest hüljanud (valdavalt muidugi mehe positsiooni tõttu).Peeter Saul väitis ka Heli armastavat,aga Heli biograafiast on lugeda,milline rõve elu tal Sauli kõrval tegelikult oli.Selliseid näiteid võib palju,palju tuua.
J
jah  /   08:36, 8. sept 2018
igaühel tuleb elus periood, kus kõige tähtsamaks ja kättesaadavateks muutuvad oma elatud elu mälestused. Ainult väga õnnetu inimene mõtleb siis mälestustes ennast vaid ohvrina ja mõtleb , kui palju halba oli elus. Normaalse mõtlemisega inimene käib mööda mälestusi ja hindab kõik ümber, leiab, et kõiges, mis kunagi oli halb, oli ju alati lõpuks uue , parema algus ja proovikivi.
Küllap võiks igaüks, kes on üksi jäänud, rääkida oma ilusatest aegadest ja kullata need üle. Küllap räägiks, kui oleks kellele rääkida - nii hingematvalt kaunis tundub kõik, mis oli. Aga kes tahab kuulata, kui sa just eriline sõnaseadja ei ole.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis