Kaadrid "Kuuuurijast" (TV3 / "Kuuuurija")

Ööl vastu 26. märtsi leidis Vabaduse väljakul aset ebameeldiv intsident, kui üks neljaliikmeline seltskond peksis jalgadega laiali märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks läidetud küünlad.

Katrin Lustile video edastanud mees oli nähtust väga häiritud. Ta oli Vabaduse väljakul pildistamas küünlamerd, kui tema kaamera ette jäi kamp vene keelt kõnelenud inimesi.

Mees, kes seda kõik nägi, ei julgenud üksi neljale inimesele vastu hakata. "Aga - ta ei julgenud helistada ka politseisse, sest ta kartis, et kui asi jõuab kohtusse, tulevad tema isikuandmed avalikuks ja paljud hakkavad talle kättemaksu ihuma," ütles Katrin Lust. "Ometi ei olnud ta ainus, keda vaatepilt häiris, vaid sekkujaid oli veel."

"Kuuuurija" päris aru politseist, kus antud videot näha ei soovitud. Saatele vastas politsei kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit: "Politsei tol ööl teadet vahejuhtumist ei saanud. Sellest hoolimata ei ole eetiline ega õige märtsiküüditamise ohvritele süüdatud küünlaid lüüa või ümber lükata, isegi siis, kui üritus oli selleks ajaks läbi. Kuuleme juhtunust esmakordselt läbi teie ning esialgse info põhjal on alust arvata, et tegu võib olla väärteoga."

 Täispikk video Vabaduse väljaku intsidendist.

"Kuuuurija" palus tundlikku teemat kommenteerida tuntud poliitikutel.

"Kui me näeme, et küüditatute mälestuseks pandud küünlaid lihtsalt jalaga pekstakse, kusjuures tütarlapsed peksavad veel aktiivsemalt kui noormehed, siis ma teen siit järelduse, et see seltskond ei ole venekeelsed eestlased, nagu Kersti Kaljulaid neid nimetab, vaid see seltskond on impeeriumi eelsalk Eestis, kes on valmis Eesti riigi vastu tõstma nii kätt kui jalga. Meie rahva ohvrite mälestuseks pandud küünaldega niimoodi... Ainult üks reaktsioon saab olla: ohutunne," sõnas Mart Helme.

"Purjus ei ole või?" imestas Olga Ivanova videot vaadates. "Kõik koos või? Naisterahvas ka ju."

"Video on muidugi kurb ja kindlasti inimesi vihastab. Mina arvan, mõneti on tegu sellise aabitsajuhtumiga infosõjas, kus kolm mõttetut tölli saavad kuulsaks. Helme ütleb, et kõik tuleb ahju ajada, Ivanova ütleb, et eestlased on kõiges süüdi ja see kõik ei tähenda midagi. Muidugi oleks tore, kui vastavad asutused tuvastaksid need isikud ja tegeleksid nendega omasoodu," kommenteeris Eerik-Niiles Kross.

"Mis ma ütlen? Pätte on sõltumata rahvusest igal pool," ütles Ivanova. "Kui kasvatust ei ole, siis on raske siin midagi öelda. Vaadates, kuidas karjub see neiu, siis tundub, et nad olid päris purjus. Ma ei tea, kas nad olid adekvaatsed või ei olnud. Kõndisid nad küll okeilt... Muidugi see on solvav ja taunitav ja väga kurb. Kui me võrdleme pronkssõduriga, siis riik teisaldas ta teise kohta, siis siin on lihtsalt inimesed, kes ei oska käituda ja ei mõista, kus nad on ja mida see teistele tähendab. Vaadates seda pilti, siis siin oli mingisugused neli inimest, kes lihtsalt olid joobes ja läksid laamendama. Võibolla neid ei olegi palju, ma loodan."

"Teeme näo, et siinsete venelaste hulgas ei ole neid, kes oleks potentsiaalselt viienda kolonni liikmed. Teeme näo, et nad ei tõsta kätt Eesti riigi vastu. Teeme näo, et nad armastavad eestlasi ja neis ei ole mingisugust rahvuslikku vaenu ja vimma selle vastu, et eestlastel on oma riik. Teeme näo, et kõik on korras. Aga tegelikult ei ole korras," rõhutas Helme.

"Sellise käitumise kohta on üks sõna: barbaarsus. See barbaarsus tuleb neoliberaalsest ühiskonnast, kus ajalugu ei ole oluline ja kultuur ei ole oluline ja seda saab iga hetk vahetada," ütles Oudekki Loone.

"Nii vähe politseinikke meil ka ei ole, et ei saaks Vabaduse väljakule panna sel õhtul ühte patrulli, kes jälgiks olukorda ja reageeriks, kui selline selgelt ideoloogiline korralagedus aset leiab ja selgelt vaenu õhutab. Mind kui eestlast see väga selgelt solvab. Ma arvan, et mitte ainult mind, vaid ka kõiki neid, kes neid kaadreid televisiooni vahendusel näevad," lausus Helme.

"Seda võiks pigem vaadelda sellise õpetliku loona. Ühest küljest on kurb ja oluline teada, et selliseid inimesi meie seas elab. Me muidugi ei tea täna, kas see oli lavastus. Võibolla oligi see selleks tehtud, et me sellest täna räägiks," arvas Kross, et asja taga võivad olla ka provokaatorid.

"Järgmine kord võibolla needsamad inimesed teevad midagi palju radikaalsemat, sest nad on praegu sealt läbi jalutades peksnud neid küünlaid ja jäänud karistamata. Nad on saanud oma põlgust ja vaenu saanud väljendada ilma, et nad selle eest peaksid mingit vastutust kandma," nentis Helme.

Ivanova nõustus, et see kamp tegi halba ka venekeelsetele eestlastele. "Muidugi peaks seal patrull seisma või koostöös mupoga oleks võimalik vältida sellist asja. Muidugi see on kahetsusväärne, et need inimesed nii käitusid Tallinna kesklinnas. Kellelegi teisele ju ei tulnud pähe. Sama ma ei tea, võibolla on keegi samamoodi seal käinud, aga ei ole kaamera ette jäänud."

"Meil on tegemist venekeelsete eestlastega? Ei ole. Need inimesed näitavad, et nad on venekeelsed, aga nad ei ole eestlased. Nad ei samasta end selle riigiga, selle keele- ja kultuuriruumiga. Et nad suhtuvad sellesse vaenulikult. See on äärmiselt kahetsusväärne," ütles Helme.

"Kui vaadata, siis esimese lainega läksid ju kõik vene valgete järeltulijad, kes olid siia jäänud. Nagu mu hea fraktsioonikaaslane Mihhail Stalnuhhin armastab öelda, et vaadake, kui palju Ivanove seal nimekirjas oli. Võibolla on asi selles, et alati on keegi, kes näeb, ja kogu ühiskond mõistab sind pärast hukka. Kui need inimesed, kellega nad trepikojas või töökohal kokku saavad pärast, ütlevad, et miks sa midagi niisugust tegid, töötab isegi paremini," märkis Loone.

"Ma arvan, et inimesed võiksid säilitada rahuliku meele. Me oleme hullematki üle elanud kui kolm väikest tölli," lisas Kross.

Jaga artiklit

267 kommentaari

K
Kalju Mätik  /   00:04, 11. apr 2018
Kui sellist kõntsa poleks, siis poleks olnud ka GULAGi, Oswiencimit ja Buchenwaldi, ning ainsaks ajalooks, kuhu Lenin, Stalin ja Hitler oleks sattunud, oleks olnud psühhiaatria ajalugu. Mis aga puutub politseisse, siis selle organisatsiooni esindajad peaks küll miilitsaks nimetama. 9. mail 2006, täpselt üks aasta enne pronksiööd, üritasid kaks eesti meest minna sini-must-valge lipu ja plakatiga pronksmehe juurde. Intrid tulid lippu ja plakatit ära kiskuma ja see niinimetatud politsei selle asemel, et intrid korrale kutsuda, viis meie mehed ära. Oleks intritele näiteks 15 ööpäeva aresti antud siis võib-olla poleks seda niinimetaud pronksiööd olnud. Nii et elame faktiliselt nõukogude Eestis, sildid on vahetatud, aga sisu on samaks jäänud.
P
pildil olijad  /   22:11, 8. apr 2018
polnudki purjus, pigem mängiti, sest eemale jõudes oli väga sirge samm ka sellel blondi soenguga h moodi käitujal

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis