Pilt on illustreeriv. (TIINA KÕRTSINI)

Tänane “Pealtnägija” tõi televaatajateni loo Pärnumaalt, kus ühe pere kodutalu kõrvale metsatukka tekkis aasta algul laskepaik. Kohalikke lasketiiru tegemisest ei teavitatud enne, kui paugud reaalselt kostma hakkasid. Teine huvitav nüanss loo juures on see, et kui lasketiiru jaoks on ranged reeglid, siis laskepaiga jaoks mitte, seetõttu ongi viimasel ajal tekkinud juurde lõdvemate reeglitega laskepaiku ning alalisi lasketiire rajatakse aina vähem. 

Helgi ja Raul Linde on Koonga vallas Peantse külas elanud juba 30 aastat. Nende elu oli rahulik kuni eelmise aasta viimase päevani. Rauli sõnul hakkasid tol päeval paugud käima juba valges ning lõppesid alles pimeda tulekuga. 

Metsas valel ajal kõndides oleks võinud saada kuuli

“Esimesed lasud käisid, siis ma veel abikaasale ütlesin, et oh, keegi teeb veel endale vana-aastaõhtuks praeliha!” naljatles Helgi Linde. Kuid asi oli naljast kaugel ning tegelikkuses toimus paari kodumaja taga justkui sõda. “Oleks meie siit niimoodi metsa vahele kõndinud lastega, siis oleks võinud saada kuuli,” tõdeb Helgi.

Sama ootamatu oli toimunu ka kahe kilomeetri kaugusel loomi pidava Jüri Leinpuu jaoks. “Mõtlesin et naabrid on hulluks läinud, et nii vara hakkavad juba uut aastat vastu võtma. See oli jah, hämmastav,” sõnas ta. 

Kuigi paugutamine hakkas sellest päevast peale Helgi ja Rauli majast vaid 500 meetri kaugusel toimuma sagedasti, tulid laskjad alles kuu aega hiljem, jaanuari lõpus ennast tutvustama. Tulid härrasmehed, et tutvustasid ennast, et nemad käivad siin laskmas ja kas ma ei tahaks ka tulla laskma. Ma küsisin nende andmeid ja telefoninumbreid ja asju, ei antud,” rääkis Raul.

Uudis lasketiirust nende kodu kõrval tuli kui välk selgest taevast. Veel ehmatavam mulje jäi, kui Raul, kes on ise kaitseliitlane ja teab relvakasutamise reegleid, läks suletud karjääri rajatud laskepaika vaatama. Maas vedeles sadu Kalashnikovi ja siledaraudsete relvade padrunite hülsse, aga see polnud veel kõik…   

Me vaatasime seal laskmiskohad ära ja üks oli täpselt meie maja suunas. Meie maja vahe on 500 meetrit või pole sedagi. Seal on veel paar laskmiskohta veel, aga oli näha, et on siiapoole lastud ka,” tõdes ta, lisades, et kui ta oma maja juurest otse kõndis, jõudis ta kohe laskepunktini välja. 

Lasketiiruks andis loa kohalik omavalitsus

Siin algab Eestis nii tüüpiline suhtlushäire. Et lähimad naabrid kuulsid enda sõnul lasketiirust alles siis, kui paugud kostma hakkasid, ja lasketiiru esindajad ühtegi kontakti maha ei jätnud, arvasid nad esmalt, et tegu on isetegevusega. Lääneranna vallavanema Mikk Pikmetsa sõnul siiski mitte, naabruskonnas elavate inimeste teavitamata jätmine oli uue valla tegemata töö.

Tegelikult ei kõmmutata üldsegi lubadeta, kuna selle, ligi kolme hektarilise maatüki, andis RMK rendile koolitusettevõttele S-Arms, kes rajab sinna laskepaika. Kohalik omavalitsus on sellest teadlik ning andis selleks ka loa.

“Vaadati need materjalid üle, mis olid laekunud ja omavalitsus otsustas loa anda, et seda vana karjääri laskepaigana kasutada,” selgitas Pikkmets.

Firma S-Armsil on lasketiir Pärnus ning varasemalt ka Pärnumaal, Potsepal. Kuid pärast Potsepa tiiru sulgemist renditi Helgi ja Rauli naabrusesse RMK-lt vana karjäär, seda kümneks aastaks, hinnaga 30 eurot aastas. S-Armsi juhatuse liikme Priit Pauluse sõnul ei ole aga paanikaks põhjust, kuna karjääri erladab kaevandamise tagajärjel tekkinud vall.

Kuigi ettevõte väidab, et ohutusreegleid ei rikutud, saadeti siiski karjääri kopp, kes ehitas sinna suure ja kõrge liivavalli. Helgi ja Raul Linde sõnul ei olnud enne seda laskmiskoha ees mingisugust valli, täiendava valli ehitamine algas juba kolm kuud tegutsenud laskealal, pärast seda, kui kohalikud kisa tõstsid. 

Laskeala pidaja tahab, et kuulid isegi teoreetiliselt Helgi ja Rauli õuele hulkuma ei pääseks. Ohutusnõuetest rääkides jõuti aga üllatava avastuseni. Nimelt, ametlikult on tegu laskepaiga mitte lasketiiruga. Kui lasketiiru reeglid seadustes ja määrustes pedantselt paigas, siis laskepaiga jaoks kehtib vaid kaks üldsõnalist ohutuspunkti.

Kehtiv seadusandlus on lakooniline ja ebapiisav

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Sven Põierpaasi sõnul peab ohutusnõuded tagama ohutusvall, mis asub märkjoone taga, mis püüaks kinni kõik märki minevad ja märgist mööduvad kuulid. “Ohuala selle ümber peab olema märgistatud ja tähistatud kas siltide või inimestega, et sinna laskesektorisse ei satuks võõraid inimesi ja ka loomi,” selgitab ta. Kuid laskepaiga puhul ei ole ohuvalli miinimumkõrgust määratud ning ka ohuala kui sellist ei pea eksisteerima. 

Ja see ongi käesoleva loo uba. Rauli ja Helgi loo tagant tuleb välja, et ka siseministeerium tunnistab, et asi on käest ära ja kehtiv seadusandlus liiga lakooniline ja ebapiisav. Tekkinud on olukord, kus Eestisse on hakanud kerkima üa rohkem laskepaikasid, mille ohutus lähtub paiga pidaja enda suvast ja vähem rangemate tingimustega lasketiire.

“Raske on vastupidist väita, loomulikult inimesed teevad asju, mis on lihtsamad,” nendib Põierpaas. 

Riigiasutustel puudub praegu ülevaade palju on Eestis laskepaikasid ja lasketiire, sest neid registreerivad kohalikud omavalitsused eraldi, aga riiklik huvi puudub, kui tiirus või paigas ei osutata tasulist teenust. Tõsi, politseis registreerimine muutub kohustuslikuks juba alates sellest suvest kui uus relvaseaduse säte jõustub.  

“Ega see ei ole mingi padjaklubi, siin on relvad ju, kui siin lõhkamised ja asjad on, siis siin peab olema ju ohutus tagatud!” sõnab Raul Linde. 

Isegi kui tegu on formaalselt ainult laskepaigaga, kohustas omavalitsus neid tagama ohutuse ja andma laskegraafikud nii vallale, kohalikele jahimeestele kui naabruses tegutsevale karjäärile. Ka seda tehti alles siis, kui naaberpere lärmi tõstis.

“Jah, kahjuks nii kiiresti kui otsuses oli kirjas, et iga kuu 25ndaks tuleks teada anda järgmise kuu laskmised, siis see graafik tuli meile hiljem. Ja noh, aga nad nüüd on andnud poolaasta graafiku vallale sel nädalal,” räägib vallavanem Pikkmets.

Saadud laskegraafik, kus näha, et märki on kõmmutamas käinud enamasti reservväelalasi ja kaitseliitlasi koondav laskeklubi, aga näitkes ka Kaitsevägi, ei klapi jällegi päevadega, millele Raul ja Helgi kalendris ringi ümber tõmbasid, kui laskmist kuulsid.

Pikkmetsa sõnul peab S-Arms vastutama selle eest, et seal lastakse nendel kuupäevadel, mis on üles antud. “Kui see laskepaiga, tiiru omanik ei teagi seda, kes siin laskmas käib, siis ei saa ju mingit asja nõuda - mingit korda,” tõdeb Raul.

“Aga väljaspool neid käivat keegi teine seal laskmas. Sellistel juhtudel tuleb kindlasti politseid teavitada, me reageerime nendele juhtumitele, nad on omavoliliselt kasutanud kellegi teisest ajutiselt hetkeks kasutuseta jäänud laskepaika, kuid neil ei ole õigust selleks. Sellest tuleb kindlasti politseid teavitada,” sõnab Põierpaas. 

Et kord on käest, näitavad naabrite tehtud fotod, kus on näha puud, mis on maha niidetud automaaditulega. Laskepaika pidav S-Arms kirjutab meile vastuseks, et need puud on jäänud sihtmärkide alale ja on sisuliselt kogemata pihta saanud. Ebaseaduslike kõmmutajate vastu pannakse lähiajal püsti videovalve. 

Laskeplatsilt leiti kasutamata padruneid

Bardakk laskepaigal vaatas vastu ka läinud neljapäeval, kui “Pealtnägija” kohal käis. Lisaks rohketele kalashnikovi, siledaraudse ja parabellumi hülssidele, mida endast lugupidav laskja tavaliselt üles korjab, leiti mõne minutiga maast ka kuus kasutamata padrunit.

“Hämmastav, huvitav seegi, kuidas nii saab sõjamoona jätta laiali laokile. See on ka nende poolne viga ilmselt,” nendib laskepaiga läheduses elav Jüri Leinpuu.

Ka vallavanem Pikkmets nendib, et kui need kuskile vale inimese kätte satuvad, on need väga ohtlikud ning sellist olukorda tekkida ei tohiks. 

Siseministeeriumi korrakaitse-ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik 

“Seda käitumist ei saa aktsepteerida, nad on ohtlikud, sinna karjääri satuvad lapsed,” tõdeb ka Põierpaas.

Helgi Linde loodab enim, et see tegevus üldse ära lõppeks, kuid nendib, et ei usu, et see asi niimoodi ka läheb. 

Lisaks kuuele leitud kasutamata padrunile leiti eelmisel nädalal laskealalt veel 26 kasutamata padrunit, mille laskepaiga naabruses elavad inimesed politseisse viisid. Ministeeriumis on kooskõlastusringil määrus, millega pannakse paika uued ja karmimad ohutusnõuded ka laskepaikadele.

Jaga artiklit

59 kommentaari

N
Nojah...  /   11:04, 30. märts 2018
Einoh, tore lugu küll! Ise veel kaitseliitlane ja selle asemel, et oma mure meestega ära rääkida ja lahendus kokku leppida, hakatakse *omaenda malevakaaslastele* võsapeetrite vahendusel siga keerama. Kuidas ta sealkandis edasi elada kavatseb? Julgeb kellelelegi veel silma ka vaadata? Kui sellisega luurele minna, saad selja tagant kuuli selga. Sellise tölli peale on häbi sülitadagi.
A
Arvan  /   21:02, 29. märts 2018
et Lõpe jahiselts käis paugutamas. Vallavanem seal juhatuse liige ju.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis