Saated

„Pealtnägija“: PRIA'l naha üle kõrvade tõmmanud Vaarmann pettis väidetavalt ka ehitajaid  (48)

Televeeb, 15. november 2017, 23:35
 Aldo Luud
Tänase „Pealtnägija“ avalugu tõi meieni, kuidas endine Keskerakonna poliitik Urbo Vaarmann kavandas eurotoetuste pettust. Kahe aasta eest mõisteti mees süüdi PRIA-lt ligi 100 000 euro väljapetmises – kavas oli rohkemgi. Peale PRIA pettis mees rahadega ka ehitajaid, kes tegutsesid objektil, mille jaoks mees toetusi välja pettis.

Põhjus, miks „Pealtnägija“ juba kaks aastat tagasi lahendi saanud mehest uuesti räägib on see, et piltlikult afääri jäämäel on seniteadmata veealune osa. Vaarmann ise „Pealtnägija“ kaamera ette ei astunud. Ta edastas ajakirjanikule kirjalikud vastused, kus eitab kuritegu. Tema sõnul on tema vastu esitatud nõuded spekulatiivsed, kogu afäär poliitiline ärapanemine ja „Pealtnägija“ lugu järjekordne meediapeks.

Samal teemal

Eesmärk saada objekt kätte sisuliselt sentigi maksmata

Kogu lugu sai alguse 2010, mil mees oma abikaasaga otsis võimalusi, et teha korda Tormas asuv Moonakate maja – seda eesmärgiga korraldada majas üritusi ja seminare. PRIA pakkus selleks ka toetust. Hiljem selgus, et Vaarmann omastas sellest toetusest suure osa. Toimikutest lähtuvalt võib lühidalt öelda, et kolme ettevõtte läbi bluffis toona Tartu volikogusse kuulunud Vaarmann ühes sõbra ja koostööpartneri Oleg Kuzminiga maja ehitusmaksumuse pea kahekordseks. „Koostati dokumendid, kus näidati tööde maksumus meie arusaamise kohaselt poole kallimana, ehk 600 000,“ sõnas prokurör Marge Püss „Pealtnägijale“. PRIA nõunik Rando Undrus sõnas, et sellist skeemi nimetatakse klassikaliselt hindade paisutamiseks, mille eesmärgiks on omaosalusest pääseda ja teha kõik ehitustööd PRIA rahadega.

Niinimetatud klassikalise toetuspettuse idee põhineb sellel, et arendaja ise peab omaosalusena tasuma poole objekti maksumusest ja teise poole hüvitab PRIA. Kavalpead kasvatavad aga fiktiivselt maksumuse nii suureks, et PRIA-lt saadav 50 protsenti katab kõik kulud ehk taotleja saab objekti kätte sisuliselt midagi maksmata.

Nii näidatigi tehinguteahela lõpuks hinnaks paberil 600 000 eurot. Tegelikult oli see 300 000. Alltöövõtjate ahela lõpus hakkas 2011. aasta juunis maja ehitamisega tegelema Bau Ehitus. Firma juhtimisega hakkas tegelema ka firma üks omanik, 20 aastat ehituses tööd teinud Boriss Rjabkov. Tagantjärgi ütleb ta, et aimas midagi kahtlast.

Tuntud kohalik poliitik ja ärimees salvestas ka materjali venekeelseks promovideoks, sest külalistemaja kunded pidid saabuma peamiselt idapiiri tagant. Reklaam jäi sündimata, sest operaator ei saanud tehtud töö eest raha.

Ehitaja pöördumise peale hakkas PRIA asja uurima

Visioonid olid suurejoonelised ja Vaarmann rääkis kogu Torma mõisakompleksi korrastamisest. Samal ajal tal tegelikult polnud raha ja PRIA-le omaosaluse näitamiseks vajaliku summa laenas ta kokku ajutiselt.

Näidanud, nagu oleks ta juba kulutanud ehitusele 200 000, maksis PRIA  2011. aasta novembris Vaarmannile välja esimese, 95 000 euro suuruse toetuse.

Olukord ehitusplatsil läks nii kriitiliseks ja vaidlused Vaarmanniga nii tuliseks, et Boriss pöördus viimases hädas 2012. aasta aprillis PRIA-sse, kus parasjagu kaaluti järgmise osamakse ehk üle 60 000 euro kandmist Vaarmanni firmale.

„Me muutusime ettevaatlikuks, hakkasime asja uurima ja reaalselt me seda teist makset maksesse ei lasknud,“ sõnas Undrus.

Politseile jäid silma imelikud toimetamised eurorahaga

Siinkohal saabub loosse ootamatu kõrvalliin. Keskkriminaalpolitsei uuris eraldiseisvalt samal ajal Tartust pärit rahvusvahelise küberkelmi Vladimir Tšaštšini tegemisi ja sattus vihjetele, et Vaarmann aitas kohalikus volikogus läbi suruda Tšaštšinile vajaliku detailplaneeringu ja vastutasuks toetas IT-ärimees tema valimiskampaaniat.

Tšaštšin jäi küll süüdi rahvusvahelises kelmuses ja anti välja USA-le, aga Vaarmanniga seotud episoodides esialgu seaduserikkumist ei leitud. Küll aga jäid kriminaalpolitseinikele silma Lõuna-Eesti poliitiku imelikud toimetamised eurorahaga.

„Tuli välja ka see, et ta on esitanud PRIA-le soodustuse saamiseks fiktiivseid dokumente,“ märkis Püss.

Vahekokkuvõtteks – politsei pidas 2012. aasta mais Vaarmanni kahtlustatavana kinni, seepeale pöörasid Kuzmini ja Vaarmanni pered omavahel tülli. Uurimise ajal sai Vaarmann Aadu Musta asendusliikmena riigikogu ridadesse, ent temalt võeti saadikupuutumatus ja ta mõisteti 2015. aastal süüdi.

Uurimise kestel tuli ilmsiks PRIA jaoks piinlik seik

Süüpinki sattus ka PRIA ametnik, kes on Vaarmanni ammune tuttav. PRIA spetsialist Ülle küll ise Vaarmanni toetusega kokku ei puutunud, sest seda menetles teine osakond, kuid ta uuris poliitiku soovil selle kohta infot ja püüdis raha eraldamist kiirendada. Tuttava tegevus euroraha Vaarmanni taskusse lihtsamini ei toonud, ent sellegipoolest korraldas Vaarmann tuttavale ametnikule Torma moonakatemajas sünnipäevapeo. Kõik, alustades saunast ja rosoljest kuni viinadeni oli poliitiku organiseeritud.

Ametnik sai oma eksimusest aru ning kahetses ja maksis 700 eurot. Asi tema suhtes lõpetati oportuniteediga ja ta jätkab tööd PRIA-s.

Tüssamise ohvriks polnud vaid PRIA, vaid ekspoliitik pettis ka ehitajaid

Kui „Pealtnägija“ teemat uuris, tulid esile erinevate ettevõtete omanikud, kes teostasid moonakatemaja ehitusel töid alates akendest ja lõpetades haljastusega. Alltöövõtjate väitel ehitati uhke maja tegelikult valmis nende rahaga, mida ekspoliitik lõpuks ei hüvitanudki. Kokku on erinevate ettevõtete nõu ligi 200 000 eurot.

Andrei Dmitruki haljastusfirma Liivimaa Ehitus OÜ sai 24 000 eurost enda sõnul kätte 6000 eurot. Erik Mägi ettevõte Näpi Puit OÜ poolt valmistatud aknad ja uksed on tänini majal ees, kuid tema sõnul on saamata 5000 eurot. Uurimise ajal salaja salvestatud kõnest selgus, et Vaarmann oli jännis ka oma raamatupidajale tasumisega. Ettevõtjad ei looda enam oma raha tagasi saada.

Suurimat kahju kandis lõviosa töödest teinud Boriss Rjabkovi firma Bau Ehitus. Mees, kes ehitas reaalselt valmis kogu moonakatemaja, kes lükkas käima PRIA  menetluse, mille tulemusel Vaarmannile rohkem raha ei makstud, ning pidi andma olulisi ütlusi kriminaalasjas, jäi oma 135 000 eurost lihtsalt ilma ja pidi lõpuks maha müüma ka oma isikliku korteri.

Prokurör Marge Püss selgitas, et antud juhul oli pettuses PRIA. Ülejäänud vaidlused on tema sõnul tsiviilkorras lahendatavad.

Raha siiani õhus

Rjabov proovis algatada uut kriminaalasja, ent see aegus enne, kui uurija jõudis tegutsema hakata – pettusest oli möödas rohkem kui viis aastat. Tsiviilkohus mõistis tagaselja võla välja firmalt, kellega ta lepingu sõlmis, ent ettevõte lasti rahvakeeli öeldes kotti.

Rjabov pöördus tsiviilkohtusse otse Vaarmanni ja Kuzmini vastu, ent sai ka siin esimeses astmes kaotuse, mis tähendab, et niigi petetud mees peab lisaks kõigele hüvitama ka vastaspoole õigusabikulud.

Tartu maakohtu kohtunik Gerty Pau selgitas, et kohtu jaoks polnud tõendatud, et Kuzmin ja Vaarmann oleks tahtnud Bau Ehitusele kahju tekitada. „Lepingu sõlmimise ajal oli Sinilebo maksevõimeline ja pole tõendatud, et Oleg Kuzmin oleks tahtnud või tal oleks olnud eesmärk jätta see raha maksmata. Ja Urbo Vaarmanni puhul polnud üldse tõendatud, et tema oleks osundanud, et sõlmime hagejaga lepingu või vahendatud lepingu sõlmimist.“

See tähendab, et Rjabkovile osutus saatuslikuks, et ta oli firmadeahela lõpus, kus tema otsene peatöövõtja oli virma, mille nimi on nüüd Sinilebo. Kuigi objektil ajas asju Vaarmann, siis juriidiliselt ei vastuta ekspoliitik või tema partner eraisikuna firmade võlgade eest.

Rjabkoviga lepingu sõlminud firma on kustutatud ja nime vahetanud, mistõttu pole kohtu soovitus minna sealt oma raha küsima, Rjabkovi sõnul väärt isegi paberit, millele see kirjutati. Seetõttu läks mees siiski edasi ringkonnakohtusse Vaarmanni vastu.

Ka PRIA ootab juba aastaid tagasi oma 95 000 eurot Euroopa maksumaksja raha. Nõue on antud kohtutäituri kätte.

Oma kirjalikes vastustes Vaarmann raiub, et tegu polnud mitte pettuse, vaid ebaõnnestunud projektiga. Ta väidab, et ei suhelnud otse ehitajatega, nimetab nende nõudeid spekulatiivseteks ja süüdistab hoopis neid selles, et ehitustööd jäid pooleli.

PRIA võttis pärast juhtumit vastu otsuse selliseid toetusi enam mitte jagada - taolisi probleeme oli olnud varemgi.

48 KOMMENTAARI

a
ab 17. november 2017, 00:04
Ei noh, kroonu õigussüsteemile, st nn õigussüsteemile, veel peale maksta, et tahad oma raha kätte saada, see ületab ikka igasugused piirid! Ei saa aru, miks riik seaduslikult tekitab juurde mitte makse maksta tahtvaid ettevõtjaid? Kas seadusloojad on ikka oma mõistuse man?
t
tegelikkus 16. november 2017, 12:47
Miks seda PRIA juhti Kaan Kallast kuulda ja näha ei ole, kas istub nagu kult rukkis, eks see ole esimene vastutaja petuskeemides, miks ei uurita kui suur protsent kõikidest toetustest läheb kuritegelikul teel ringiga varjatult tagasi tema enda taskusse.
Loe kõiki (48)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
vidrik.vosoberg@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee