Eesti

Pagulased lahkuvad Eestist valelootuses, et Saksamaal on parem (114)

Toimetas Greete Kõrvits, 18. oktoober 2017, 21:04
Süüria põgenikud Ain Issa põgenikelaagris. Pilt on illustreeriv.Foto: Reuters / Scanpix
Eestisse jõudis 161 kvoodipagulast. Neist 85 on nüüdseks Eestist lahkunud. Miks on umbes pooled pagulased meie riigist ära läinud? „Pealtnägija“ uuris, mida arvavad sellest nende tugiisikud ja mis saab äraläinutest edasi.

Paljude sõjapõgenike jaoks on unistustemaa Saksamaa. Eesti linnast Põlvast on lahkunud kõik viis sinna paigutatud peret. Esialgne plaan pagulased Eestis hajusalt laiali jaotada on suuresti läbi kukkunud. Seda tunnistab ka sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, kelle sõnul oli ta algusest peale sellise plaani vastu. Inimesed peaksid tema hinnangul koonduma ikkagi keskustesse, kus on olemas kõik vajalikud teenused ja rohkem võimalusi ennast teostada.

Samal teemal

Kuid tagasi Põlvasse. 30-aastane Agnes oli tugiisikuks kahele Põlvasse kolinud perele ja selgitab, kui keeruline on siiski uues riigis alustamine. „Nad maanduvad Tallinnas, nad on väsinud. Ja siis need vähesed Tallinna tuled hakkavad bussi akendest kaduma ja nad sõidavad neli tundi pimeduses... kuhugile,“ selgitab tugiisik.

Samas pole algus läbinisti halb. Kõigi emade silmad löövad särama, kui näevad kohalike lasteaedade häid tingimusi. Siis tekib elus juba mingi rütm, kuid sellele järgneb alati tagasilöök. Võõras kultuur, keel, paberimajandus, posttraumaatiline stress... See valatakse sageli Agnese-suguste heade inimeste kaela, kes teevad oma tööd tasuta ja ei esinda tegelikult riiki, mis pagulaspere ellu segadust külvab.

Kõige rohkem tuntakse puudu omasugustest. Põlva viie perekonnaga intervjuusid teinud ajakirja TIME reporter selgitab, et tegelikult on Süüria perekonna jaoks ületamatult raske see, et keegi ei räägi nende keelt, pole halal-toitu ega mošeed. Pered tundsid end kui juurtega maast rebitud. Põlvas võisid elutingimused pagulaslaagrist kordades paremad olla, kuid vähemalt oli seal side oma juurte ja oma rahvaga. Ajakirjanik ei saanud aga jätta peredele imestunult ütlemata: lahkudes Saksamaale, loobute kõigest.

Kõik pagulased annavad juba laagritesse jõudes sõrmejäljed. Nii et Saksamaale läinud Eesti pagulaste puhul on täiesti teada, kuhu nad tegelikult on algselt suunatud. Euroopa Liidu seaduste järgi peab Saksamaa nad tagasi saatma. Varem või hiljem see võibki juhtuda, ehkki mõned pagulased on võtnud juristi, et tagasisaatmine vaidlustada.

TIME'i ajakirjanik Aryn Baker on siiski hämmingus, ehkki mõistab vajadust oma kogukonna järele. Arvestades seda, et Saksamaal ei anna Eestist ärakaranud põgenikule keegi midagi niisama ning nad elavad seal kehvade tingimustega laagrites, ütleb ta siiralt: „Mina tahaksin [põgenike olukorras] kolida Eestisse!“

114 KOMMENTAARI

t
tilba 15. märts 2018, 07:53
hea uudis on see, et paari kuu pärast kaovad Soome, Rootsi või Saksamaale. Ei jää Eestisse parasiteerima. Eestis elavad pooled inimesed halvemini kui ...
(loe edasi)
i
14. märts 2018, 18:22
igal kodanikul on õigus kaitsta oma kodumaa väärtusi ja model ei ole õigust nõuda, et keegi oma arvamust peaks teisiti või nii kirjutama, nagu rahvavaenulikule modele meeldiks.
Loe kõiki (114)