5
fotot

Lavastaja Ridley Scotti käe alt jõuab esimest korda meie teleekraanile film „Marslane“, kus Marsi missiooni käigus satutakse tugeva tormi kätte. Meeskond on sunnitud viimases hädas evakueeruma, kuid nad ei tea, et astronaut Mark Watney (Matt Damon) polnud mitte surnud, vaid kadunud.

Imekombel eluga pääsenud Mark leiab end end ihuüksi vaenulikult planeedilt. Nappide varudega peab ta lootma omaenda leidlikkusele, taibule ja südikusele, et saata Maale signaal, et ta endiselt elus on. Kas kaugele planeedile lõksu jäänud mees jõuab turvaliselt koju? Kuid enne tänaõhtust filmielamust on huvitav teada ka mõnda fakti, mis filmi vaatamise oluliselt paremaks muudavad!

1. Kuidas pääseda Marsile?

NASA sõnul võtaks see aega 6-8 kuud. Filmis kasutasid reisijad väljamõeldud kosmoselaeva nimega Hermes. Astrofüüsiku Neil deGrasse Tysoni sõnul on Hermes kõige keerulisem ja kallim objekt, mis on kunagi ehitatud. Marsile reisides peavad astronaudid muretsema oma lihasmassi ja luutiheduse pärast, sest nad viibivad palju aega kaaluta olekus. Kosmos on täis ohtlikku kosmilist kiirgust, mis kahjustab kudesid ja isegi DNAd. Kosmoselaeval Hermes on kiirguskaitse, samuti tekitatakse seal Maa raskusjõuga sarnanev keskkond, et meeskonnal oleks mugavam reisida. NASA töötab samuti nende mõtete arendamisega, kuid sinna on veel pikk tee.

2. Milline on planeet Marss?

Marss on Päikeselt neljas ja viimane Maa-tüüpi planeet. Suuruse poolest ta on kolmandal kohal, Merkuuri ja Veenuse vahel. Nagu Maalgi, on Marsil atmosfäär ja kaaslased, aga erinevalt Maast puudub Marsil kaitsev magnetväli. Umbes kaks kolmandikku Marsi pinnast moodustavad heledad alad – mandrid, ülejäänud kolmandik on nn mered.

3. Marsil on tolmutormid

Marsil toimuvad tolmutormid üsna tihti ja võivad aeg-ajalt toota ka pikset. Kuid sellist tormi, nagu filmis näha, tavaliselt Marsil ei kohta. Atmosfäär on seal lihtsalt liiga õhuke, et nii suurt kahju tekitada.

4. Ajaarvamine Marsil

Marsil on oma orbiit ja pöörlemine, seega päevi loetakse teistmoodi kui Maa peal. Üks päev Marsil on 40 minutit pikem kui Maal. Filmi peategelane Watney mõõdab Marsil aega mitte päevades, vaid solides. Nii mõõdab ka NASA Marsil olevat aega.

5. Draamafilm võitis komöödiafilmi Kuldgloobuse

Film võitis lisaks teistele auhindadele ka kuldgloobuse parima komöödiafilmi eest. Selle tõttu muutis teleauhindade jagaja Kuldgloobus oma reegleid, et draamafilmid, mis on koomilise alatooniga, peavad siiski olema käsitletud kui draamad, mitte komöödiad.

"Marslane" teleesilinastub TV3 ekraanil juba täna õhtul kell 21.00!

Jaga artiklit

2 kommentaari

L
leo  /   11:56, 7. okt 2017
Meie Maad kaitsevad teatavasti nn Van Alleni vööndid ehk kiirgusvööndid, mis kaitsevad maapealset elu kosmilise kiirguse ja Päikeselt saabuvate prootonpursete eest. Kõigele vaatamata saab iga maapinnal elav inimene igal aastal kosmilist kiirgust umbes 1 millisieverti ulatuses. Rahvusvahelises Kosmosejaamas viibivad kosmonaudid saavad taolise kiirgusehulga IGA PÄEV, vaatamata sellele, et kosmosejaam asub kiirgusvöönditest allpool, Maale lähemal. Kiirgusvöönditest läbitungimisel ja süvakosmoses on kiirgushulk veel suurem. Kui inimene saab kokku 1000 millisievertit ehk ühe sieverti, on asi temaga ühel pool. Apollo kuulenduritel lihtsalt vedas, et nende lendude ajal neid ei tabanud võimsad Päikeselt lähtuvad prootonipursked, muidu oleksid nad ÜHEL PÄEVAL võinud saada kätte 3 sievertit kiirgust. Ka kestis nende Kuulend ainult mõne päeva. Natuke ka vandenõuteooriat - Apollo 13l ei olnud mingit plahvatust, vaid astronaudid tuli kiirgusohu tõttu kiiresti Maale tagasi tuua. Noh, aga selles hollivuudlikus marslasefilmis oli kosmoselaeva meeskond koos oma päästemissiooniga kosmoses lausa mitu aastat. Ilmselt pole lähikümnenditel taolised kosmoselennud inimestele ( ilmselt küll mitte robotitele ) võimalikud
  /   14:41, 6. okt 2017
Veel fakte: Inimese bioloogiline kell käib Marsi ööpäeva tsükli järgi, mitte Maa. Veel faktike: Nasa deklareeris ootuspäraselt, et tegelikkuses puudub Nasa-l ja USA-l tervikuna tehniline võimekus sooritada mehitatud lend Marsile. Musk`i jt uljad projektid ei ole tegelikkuses mõeldud elluviimiseks vaid need on USA sõjaliste agentuuride operatsioonid leidmaks maailmas eriti osavaid ja võimekaid noori keda palgata USA tööle nii sõjaliste kui muude teaduslike sh. kosmoseuurimiste projektide juurde.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis