Pilt on illustreeriv. (TAIRO LUTTER)

Täna oli eetris ETV uus saade "Igaühe õigus", mis võtab luubi alla  inimõigused ning nendega seonduvad teemad. Täna lahati ekspertidega teemasid, mis puudutavad igaühe õigust inimväärsele elule.
 

Üheks arutluse all olnud teemaks oli ka see, kuivõrd inimväärset elu elavad Eesti pensionärid. Videoloos sai näha aktiivset pensionäri Kaja-Riinat, kes saab üle keskmise pensionit. Tema päeva eelarve on aga alla 10 euro. Kui on vaja osta uusi riideid, majapidamisse tarvilikke asju või on muidu ootamatuid väljaminekuid, tuleb see pensionäril näpistada toidukorvi arvelt.

Sellest tulenevalt tekibki küsimus - kas Eesti pensionär saab endale tagada üldse inimväärse elu?

Tallinna ülikooli teaduri Marge Unti sõnul on inimväärne elu subjektiivne väljend. "Üks asi on need ressursid, mis meil käes on, teine asi on võime neid ressursse kasutada. Nagu loost nägime, siis sellel daamil on imepärane oskus ka väga väikestest asjadest midagi maitsvat valmistada. Kui palju täna Eestis, eriti noortematel, oskus piskuga toime tulla? Küsimus ei ole alati ressurssides, vaid ka oskustes neid kasutada," arvas ta.

Kuid kas pensionärile inimväärse elu tagamine ei peaks olema mitte riigi ülesanne? Inimõiguste eksperdi Mart Susi sõnul ei ole aga riigil vastutust vaesust ühiskonnast välistada.

"Kas vaesus on riigi küsimus? Kas vaesuse ära hoidmine on riigi vastutus? Kui me nüüd püüame selle peale mõelda, ma ei tea ühtegi rahvusvahelise õiguse või inimõiguste teooriat, mis ütleb, et riigil on kohustus välistada vaesust. Tõepoolest, riigil on kohustusi, tuleb välistada, et inimene ei oleks olukorras, kus ta vaesuse tõttu sureb, või ta vaesuse tõttu jääb parandamatult haigeks," sõnas ta.

Unti sõnul on pensionäride hakkama saamine seotud suuresti majandusolukorraga.

"Kui majanduskriis algas 2009, sissetulekud langesid, samal ajal pensionid tõusid, siis oli olukord, kus väga vähesed pensionärid olid suhtelises vaesuses. Aga täna, kus pensionid ei ole tõusnud samas tempos nagu palgad ja meie majandus kasvab, siis jällegi väga paljud pensionärid on vaesusriskis. Aga kõigi nende jaoks, kes on üksi, üksikud leibkonnad, kus on üks pensionär, nemad on küll kogu aja olnud need, kellel on väga raske olnud hakkama saada," rääkis ta.

"Õiguse koha pealt on niimoodi, et sellist õigus mitte olla vaene, ei ole olemas. Mis võib olla riigi kohustus, on tagada niisugune inimväärne elu, mis vastab teatud miinimumstandarditele, kuid see on äärmiselt keeruline küsmus. See on sotsiaalmajanduslik põhiõigus ja riigid on väga ettevaatlikud võttes endale kohustuslik, sest neid kohustusi on äärmiselt keeruline tagada," lisas Susi.

Jaga artiklit

33 kommentaari

J
JUHAN  /   10:15, 31. mai 2017
Muidugi ei ole riigil võimekust oma vaest eest hoolitseda, kui maksud riigikassasse ei laeku. Kui saamata maksuvõlgade kogusumma ulatub miljarditesse. Kui kõik pumba juures olijad muudkui jätavad maksmata, meisterdavad pankrotte, jokk-skeemitavad, ärastavad, rollotavad j.n.e.
Ja ega olukord vist eriti ei paranegi, kuni puudub hirm vastutuse ning karmi karistuse ees. sest kes keerutab end lausa puhtalt välja, kes pääseb vaid kerge ehmatusega nagu näiteks tingimisi karistusega. Kuigi summad võivad olla vägagi suured. Nagu näiteks paljude pankrottide puhul. Aga näiteks nõukogude ajal võis suurejooneline riigi raha taskusse panek lõppeda vägagi kurvalt ning vahel lausa traagiliselt Lausa seina ääres.
H
Hetk  /   08:05, 31. mai 2017
Asi kestab seni, kuni rahvas enda sõna maksma ei pane. Väga õige seisukoht, mis juhtuks, kui keegi enam makse maksma ei hakka, siis sellisel eksperdil jääks keel suulakke kinni. Paraku eestlane on ülekohut harjunud taluma, kuid seda ei peaks tegema.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis