Saated

Urmas Paet "Foorumis": Euroopa ei teadvusta probleemi, et Prantsusmaa valimistesse sekkub Venemaa (32)

Toimetas Keit Paju, 2. mai 2017, 22:28
Urmas PaetFoto: Stanislav Moshkov
Prantsusmaal on käsil presidendivalimised ning üheks teemaks, mida tänases “Foorumi” erisaates Brüsselis arutati, oli ka see, kuidas mujal valimiste mõjutamine käib ning fakt, et kampaania tegemine käib isegi Vene meedias. Saatekülalised olid Eesti saadikud Euroopa Parlamendis – Tunne Kelam, Kaja Kallas, Marju Lauristin, Indrek Tarand ja Urmas Paet.

“Kui ma vaatan seda, mida näiteks Vene meedia kirjutab Manuel Macronist, siis ta on Saudi-Araabia rahadega pääsenud nii kaugele, ta on USA mõjuagent, mingid kahtlased suhted erinevadest sugudest isikutega. Vene meedia üsna häbitult on võtnud Macroni sihikule ja materdamine käib nii televisioonis, internetis kui kõikjal mujal meedia-avarustes. Kui tõsine teema see välisriikide valimiste mõjutamine Euroopas ikkagi täna on, kas me adume seda mõju kui tuleb üks kolmas riik ja kallutab need tulemused, nagu väidetavalt oli USAs, kus kaalukausid olid ikkagi väga tasavägised ja Donald Trump võitis. Kas oleks vaja reguleerida seda inforuumi kuidagi paremini kui ta täna on, eeskätt siis internetti?” viskas küsimuse õhku saatejuht Johannes Tralla. 

Samal teemal

Urmas Paeti sõnul on Prantsusmaa presidendivalimised ilmselgelt väga tugevalt välismeediast mõjutatud.

“Raske öelda, kuidas see reguleerimine peaks välja nägema, aga vastus saatejuhi küsimusele, siis täna tegelikult ikkagi ei aduta seda. Saate alguses oli põgusalt juttu sellest, et kui palju käib sotsiaalmeedias see sama Prantsuse presidendikandidaadi Macroni kohta igasuguste juttu rääkimist ja tema vastaste heas inglise keeles üleskütmist. Kõigepealt, miks peaks prantslasi heas inglise keeles üles kütma, võiks ju heas prantsuse keeles seda teha. Lisaks ju kujundatakse ka rahvusvahelist fooni, see ei ole ainult sõnum prantsuse valijatele, vaid see on ka laiem rahvusvahelise fooni kujundamine. Ma arvan, et kellelegi ei ole tegelikult olla põhjust naiivne, et täna Prantsuse presidendi valimistega tegeleb Prantsuse ühiskond ja punkt. See on seesama, mida te nimetasite Vene meediast, et jälle, miks peaks olema Venemaal ja Vene ajakirjandusel nii emotsionaalselt asja sellega, kellest saab järgmine Prantsuse president. Selles ongi vastus sellele, kas keegi väljast sekkub või ei sekku. Kõigepealt tuleb teadvustada, et selline probleem esineb. Mina väidan, et täna veel Euroopa liidus seda veel ei teadvustata,” kommenteeris teemat Paet.

Marju Lauristini sõnul on lausa kogu Le Peni partei Venemaa poolt mõjutatud, kuid siiski meediat reguleerida ei saa.

“Siin on niisugune lugu, et mingisugusel sellisel välismõjutusel ei oleks ju mingisugust lootust saavutada midagi, kui sel ei ole kandepinda. Me näeme, et Le Pen teatavasti ja kogu see FN ja sedalaadi parteid tegelikult saavad Venemaalt tegelikult otsest rahalist toetust. Ja seepärast on ka mingi mõte, keda toetada, kellel on sees ka juba niiöelda lootus, et ta saab. Teine asi, mis puudutab seda, mida reguleerida meedias, mina ei arva, et me peaks hakkama siin meediat kui sellist reguleerima, mida kindlasti tuleb reguleerida, on üleüldiselt kogu valimiskampaania enda kulgu, ka sotsiaalmeedia rolli valimiskampaanias. Kui seda tehakse nende niiöelda trollide kaudu, me teame, et väga tõsiselt kasutavad needsamad poliitilised keskused, seda on ju võimalik kindlaks teha ja see on asi, mida on võimalik ka sihtida ja välja juurida,” rääkis Lauristin.

Tunne Kelami sõnul on põhiline ohu teadvustamine. “Enamik inimesi ei teadvusta seda võib-olla oluliselt ja eks Venemaal pole tähtis kes saab. Üks minud Prantsuse kolleeg ütles kuu aega tagasi, et üheteistkümnest kandidaadist üheksa on venemeelsed,” ütles ta.

Kelami sõnul on Venemaa põhiliseks võiduks see, et ta on tekitanud sisepoliitilise segaduse ja valmistelt eemale tõrjunud kaks põhilist poliitilist parteid.