Saated

Tartu ülikooli rektorikandidaatide debatt "Foorumis" | Tudengite esindaja Martin Noorkõiv: täna on võimalik, et kõrgharidusega inimene on rumal (11)

Toimetas Keit Paju, 28. märts 2017, 21:42
"Foorum", debatt Tartu ülikooli rektorikandidaatide vahel. Vasakult: Margit Sutrop, Volli Kalm, Alar Karis, Martin Noorkõiv ja saatejuht Andres Kuusk.Foto: kuvatõmmis/ERR
Tänases "Foorumis" pidasid debatti kaks Tartu ülikooli rektorikandidaati, Margit Sutrop ning Volli Kalm, lisaks olid saates tudengite esindaja Martin Noorkõiv ja endine rektor Alar Karis. Noorkõivu arvates on ülikooli üheks suureks mureks see, et kõrgharidusega inimene on rumal.

"Tudengid eelkõige tahavad hästi õppida ja minna õpituga maailma ja teha häid asju, selles mõttes on lihtne juskui, aga seda on väga raske teha. Tudengid tegelikult näevad ülikooli laiemalt, Eestit laiemalt ja ka ühiskonda laiemalt," alustas Noorkõiv.

Noormehe sõnul on temal kui tudengite esindajal kaks muret. Esimene mure on Noorkõivu sõnul see, et täna on võimalik, et kõrgharidusega inimene on rumal.

Samal teemal

"Üldises mõttes intelligentne ja tark inimene, aga me ei saa oodata kõrgharidusega inimeselt laia silmaringi, arusaama ühiskonnast, kodanikuvastutust või hoolivust selle vastu, mis ühiskonnas toimub. President oma aastalõpuintervjuus nimetas seda filosoofikumiks, mis on just kui ülikoolis puudu," heitis Noorkõiv ülikoolile ette.

Teine mure on Noorkõivu sõnul see, ülikoolis puudub terviklikkus.

"Teine asi puudutab samuti vastutust ülikooli poolt, et ülikoolis täna käivad teadlased väljaspool rääkimas seda, mida nad teevad teaduses või kommenteerimas päevakajalist sündmust. Aga mina tunnen puudust sellest, et ülikool võtaks sisemiselt inimesed kokku ja ütleks, mis see tervik on mingitest suurematest küsimustest, millele meil on vastust vaja selleks, et päriselt teha ülikooli arengukava, või valida seda, kui suur on vastuvõtt mingitel erialadel, või anda riigile nõu olulistes küsimustes ja mitte kaasa rääkida siis, kui küsitakse, vaid kaasa rääkida enne, kui veel ei ole küsitud, probleem ei ole nii sügav, või kui ei ole hiljem midagi teha," nentis ta. 

Rektorikandidaadi Volli Kalmu sõnul on ülikooli arengukavas kirjas, et ülikooli esimene prioriteet on lõpetajad, kes muudaks maailma.

"See on kurb, kui tudengid pärast seda, kui nad on vastu võtnud hea õppimise tava, lahkuvad ülikoolist veel nii, et nad on rumalad. Aga ma usun, et see on pigem erand kui reegel," nentis Kalm. "Ma tahaks siia juurde öelda, seda, et kui haritult üliõpilased koolist lahkuvad, võiks vaadata samamoodi ühiskonna aspektist. Ka ülikooli arengukava ütleb, et ülikooli esimene prioriteet on lõpetajad, kes muudavad maailma. Teiselt poolt on see sama ühiskond, kes maksab kogu hariduse kinni. Ja kui meil on üliõpilasi, kes 3+2 ehk viie aasta asemel veedavad ülikoolis seitse, kaheksa üheksa ja siis endiselt lahkuvad harimatult, siis me võiks ühiskonnalt küsida, kas see on see, mida ühiskond tegelikult soovib kõik kinni maksta," sõnas Kalm.

Teise rektorikandidaadi Margit Sutropi sõnul on hariduse kvaliteedi küsimus kõne all kogu maailmas, kuid Eestis on tegelikult sellega suhteliselt hästi. 

"Üliõpilased ise tunnetavad seda, et nad tahaks saada laiapõhjalisemalt maailmavaadet, mitte ainult erialaseid teadmisi ja professionaalset ettevalmistust tööturu jaoks saada, vaid tahaksid aru saada, mida maailm väljaspool vajab. Minu arust on see väga tervitatav. Minu arust ei ole küsimus rahas, vaid filosoofiline küsimus selles, mis on haridus," alustas Sutrop, nentides, et ülikool tahab kasvatada harituid tudengeid, kes maailma muudaks ning tudengite tajumus haridusest on õige, kuna nad tahavad aru saada, miks nad teadmisi omandavad ja mida nad ülikoolist saavad. 

Samuti heitis Noorkõiv ette, et kuigi ülikooli haridus on hea, on see aga liiga spetsiifiline.

"Kui parafraseerida Valdur Mikitat, et puid nad tunnevad väga hästi ja järjest paremini, aga metsa väärtusest saavad järjest vähem aru. See on mure. See on põhimõtteline mure. Häda on selles, et mitte ainult tudengid ei saa metsa väärtusest järjest vähem aru, vaid ülikoolis pole hoomatavat tunnet sellest tervikust, mis see mets on, ühiskonnas tervikuna pole seda hoomatavat tunnet, mis see mets on," nentis ta.

Kalm aga vaidles vastu, et Tartu Ülikool näeb tervikut, tuues esile samme, mis viimasel aastal ette on võetud.

"Ülikoolis veedavad noored suhteliselt lühikese aja oma elust ja tegelikult pole võimalik praegu ülikoolis selgeks õppida neid teadmisi, mida neil 45-50 aasta pärast on vaja. Sellest tulenevalt, suurim oskus, mida nad ülikoolis omandada saavad, on õpioskus, lähtealus selleks, et elus kogu aeg edasi õppida," sõnas Kalm. "Viimase kolme aastaga oleme 40 kitsast õppekava pannud kokku laiemaks, oleme suurendanud praktika osakaalu, ettevõtlusõpe on kõigi ülikoolide osas, nii et tegelikult see teadmine, et ükski suur probleem, mis ühiskonna ees või globaalselt ja Eesti ees seisab, pole lahendatav ühe või kahe teaduse kombinatsioonis, vaid paljude. See arusaam on väga selgelt ülikoolis olemas ja selles suunas me kiiresti liigume."

Stropi sõnul on ülikooli põhiline probleem aga suur ühetaolisus, kuigi tudengite ootused ja huvid on väga erinevad.

"Mida saame teha, on vaadata, mis on tudengite võimekus, toetada neid, individuaalselt nõustada, läheneda igaühele kui isiksusele, keda Eesti vajab, sest Eesti on liiga väike, et ühtegi tudengit kõrvale lükata, kes juba Tartu Ülikooli uksest sisse on saanud. Me peame teda aitama saada haritud inimeseks," ütles ta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
katharina.toomemets@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee