Eesti

Vjatšeslav Leedo “Pealtnägijale”: süüdistada ärimeest selles, et ta teenib raha, on ju natukene patt (36)

Maarit Stepanov, 7. detsember 2016, 21:56
Vjatšeslav LeedoFoto: Vallo Kruuser / Ekspress Meedia
Suurärimees ja Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo andis “Pealtnägijale” oma esimese põhjaliku teleintervjuu, milles rääkis muuhulgas ka praamiärist. Kuigi see on täna riigi käes, pole ärimees tühjade kätega jäänud: Leedo rendib oma praame riigile. “Praegu teenime raha ja ei vastuta millegi eest – välja arvatud, et laevad sõidavad,” ütleb ärimees.

Vjatšeslav Leedo ümber käib müüt, et iga minister, kes proovib temalt laevaäri haarata, kaotab oma koha. Urve Palol see siiski õnnestus, kuid kohtuasjast ta ei pääsenud: Leedo süüdistab endist majandusministrit laimamises. Kuigi esimeses kohtuastmes jäi ärimees kaotajaks, annab ta märku, et kaebab otsuse edasi: “Mu talupojumõistus ütleb seda, et olgu ta või minister, kui ta valetab, peab ta vastutama,” kommenteerib ta juhtumit.

Samal teemal

Praamihankeid puudutavatele küsimustele Leedo põhjalikult vastata ei soovi, sest kohtus on ta oma selgitusi juba jaganud. Ta nendib siiski, et vastab tõele, et 2014. aastal, kui toimus praamihanke konkursi ettevalmistus, joonistas Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil paberile neli sidrunit. Need tähistasid nelja miljonit eurot - selle eest lubati Leedole tagada hanke võit ja poliitiline tugi. Kiil soovitas läbirääkimisi pidada tol ajal Tallinna Sadama nõukogu esimeheks olnud reformierakondlase Remo Holsmeriga. Leedo arvab selle kohta, et Holmseri nime mainimine võis olla ka kõigest vale või mäng: "Tema, Holsmer ei ole mu käest küsinud seda. Aga ma tean seda, et selle käitumisega nad ikka näitasid, et nad täitsa puhtad poisid pole."

Leedo arvates tegi tehingust keeldumine temast hanke kaotaja. "See konkurss, see oli farss. Tegelikult siukest konkurssi ei ole vaja teha olnud. Kui riik otsustab, et ta tahab praamindusega tegeleda, seda oleks võinud otsustuskorras rahulikult teha,” selgitab ta, et seadusest tulenevalt oleks riik võinud tema ettevõtet sundida jätkama oma tööd veel kaheks aastaks. Mis puudutab praamihanget, on Leedo advokaadid Euroopa Komisjonile saatnud ka kaebuse, et tegemist oli keelatud riigiabi andmisega hanke võitnud ettevõttele TS Laevad. "Kui selgub, et see on keelatud riigiabi, siis lihtsalt Eesti riiki trahvitakse," ütleb Leedo. Kahjusumma võib jääda 100 kuni 400 miljoni euro juurde.

Ärimees pole hanke kaotamisega siiski rahalist kaotust kandnud. “Sest tänu sellele, et riik ei ole suutnud ehitada laevad, noh, renditakse meie käest laevad ja me saame oma kümneaastase kasumi ju kätte siin aastaga,” ütleb Leedo ja kinnitab oma sõnu: “Me ju praegu teenime raha ja ei vastuta millegi eest. Välja arvatud seda, et laevad sõidavad.”

Lisaks müüdi Tallinna Sadama tütarettevõttele üks parvlaevadest kaks korda kallimalt, kui ärimees selle ise kunagi ostis. Leedo tehingut ei eita: “…Ärimeest süüdistada selles, et ta teenib raha on ju natukene patt. Ja ma oleks väga õnnelik, kui me siukseid tehinguid saaksime veel teha kuskil."