Eesti

25 AASTAT TAASISESEISVUMISEST | Siim Kallas peaministriks olemisest: "See on amet, kus sa oled 25 tundi tööl kõik nädalapäevad." (60)

Toimetas Marge Sillaots, 20. august 2016, 16:26
Foto: ERR
"See on amet, kus sa oled 25 tundi tööl kõik nädalapäevad. Sina oled see võtmeisik, kelle juurde tullakse," meenutab praegune presidendikandidaat Siim Kallas ligi 15 aasta tagust aega, mil ta oli Eesti peaminister.

Rahandusministrist peaministriks tõusnud Kallas on üks neist, keda peetakse pärast lindiskandaali poliitikast taandunud Edgar Savisaare nii-öelda rehabiliteerijaks Tallinna linnavalitsusse.

Samal teemal

Kallase sõnul oodatakse peaministrilt eelkõige valiku langetamist, ent võrdväärseid otsuseid on tihti palju. „See on amet, kus sa oled 25 tundi tööl kõik nädalapäevad. Sina oled see võtmeisik, kelle juurde tullakse," tunnistab ta ETV aastapäevaintervjuus.

Ta ütleb, et igaüks peaministriks ei tahagi. „Mina ütlen, et see on otsustamise magus valu. Te võite olla ajakirjanik, te võite olla teadlane, te võite olla ärimees ja teil on tohutult palju ideid, kuidas asjad riigis peaksid olema, aga te ei otsusta seda.“ Peaministril ei ole kunagi piisavalt infot, ressursse ega aega, kuid otsus peab sündima: „Mitte alati ei lähe see valik õigesti.“

Kallase ajal otsustas NATO võtta Eesti liikmesriigiks – seda peab poliitik siiski eelkõige USA otsuseks, mille üle Euroopa partnerid just õnnelikud ei olnud.

USA tollase presidendi George W. Bushiga kohtumist peab Kallas siiani üheks elu põnevaimaks. President ja peaminister rääkisid ühtlasi ka Iraagi teemadel, kui Kallas sõnas: „Härra president, demokraatia peab mõnikord olema otsustav ja meie kaotasime oma iseseisvuse kolmekümnendatel aastatel, kui demokraatia ei olnud otsustav ja võinuks agressiooni ära hoida.“. Mõte meeldis Bushile niivõrd väga, et ta on seda hiljem allikate sõnul tsiteerinud 46 korda ning maininud ära ka oma raamatus. „Ameerika presidentidega on Eesti juhid üldiselt hästi läbi saanud,“ lisab Kallas.

Eesti toetas ka USA otsust minna Iraaki ning kuigi seda otsust on kritiseeritud, ütleb Kallas, et tegu on kohaga, mis tuleks kõigil läbi mõelda. „Kui sa tahad sõpru hoida ja eriti niisuguseid võimsaid sõpru, siis sa ei saa olla ainult saaja, sa pead ikka käituma ja tunnetama, et ühel hetkel oodatakse sinult kas või ainult moraalset toetust,“ sõnab Kallas selgituseks, miks otsustas Eesti minna koos ameeriklastega.

Ametiaja häirivaimale küljele mõeldes nimetab Kallas pidevat tööl olemist. „Sul on abilised ja mobiiltelefonid ja pead olema valmis reageerima. Töö, mis võtab sult väga palju mahlasid.“

Abikaasa on Kallase sõnul olnud väga palju toeks ka kriitilistel aegadel. „Me oleme saanud hästi hakkama, ta on vastu pidanud,“ naerab poliitik, kelle kinnitusel on lisaks kodusele toele oluline ka see, et ümber oleks palju neid inimesi, keda saad usaldada ja rääkida asjadest nii, nagu need on. 

Lõpetuseks meenutab Kallas seika, kui 2002. aastal Eurovisioni lauluvõistlus Eestis toimus. Eesti võidu ajal oli siis veel rahandusminister ja rattamatkal Läänemaal. Kui uudis võidust öösel tuli ja talle helistati, sõnas Kallas, et probleemi pole: leiame rahad, võistlus toimub Eestis. Toimuski. Küll aga oli piinlik see, kui kontserdi ajal Saku suurhallis oli külas Taani peaminister, kellega koos üritust vaadati. Tol aastal jäi Taani võistlusel viimaseks. "Väga piinlik oli, aga ma ei saanud ka kuidagi aidata,“ naerab Kallas.

Siim Kallas oli Eesti peaminister aastatel 2002-2003.