Eesti

25 AASTAT TAASISESEISVUMISEST | Mart Siimann: "Leidsin, et kuigi see peaministriaeg oli huvitav, see ei ole minu kutsumus." (4)

Toimetas Marge Sillaots, 20. august 2016, 14:26
Foto: ERR
Kui praeguseks poliitikast taandunud Mart Siimann 1995. aastal Koonderakonda astus, tuli tal juba kahe aasta pärast langetada otsus: kas asuda peaministriks või mitte.

Otsus oli Siimanni sõnul eelkõige emotsionaalselt raske, sest loogiliselt saadakse peaministriks pärast valimisi, valimised võitnud erakonna eesotsas olles, ent ta ei olnud erakonna esimees ega ka valimiste võitja. „See ei olnud kerge, ma mõtlesin poolt- ja vastuargumentidele, konsulteerisin parimate sõpradega ja lõpuks võtsin ettepaneku vastu,“ sõnab Siimann ETV aastapäevaintervjuus.

Samal teemal

Kuigi Siimanni soov oli teha nii-öelda laia valitsust, kuhu kaasatud rohkem erakondi, said takistuseks maailmavaatelised küsimused ning isikute omavahelised lahkhelid.  

Peaministriks olemise definitsioonina kirjeldab Siimann olukorda ühe kooli algklassis, kus ministrite külasoleku ajal küsiti, kas lapsed teavad, millega ministrid tegelevad: „Üks tüdruk tõstis kiiresti käe ja andis nii ilusa vastuse: "Mina tean, ministrid ajavad asju.“ Paremat definitsiooni on raske välja mõelda.“

Tähtsaimaks ülesandeks enda valitsuse ajal peab Siimann, et Eesti alustas läbirääkimisi Euroopa Liiduga liitumiseks esimeses ringis – selle nimel pingutas üle 700 inimese, harmoniseerida tuli 20 000 akti. „Idee, et pühendume Euroopa Liidu suunas tuli kõigepealt Toomas Hendrik Ilveselt. Tema teadis, et meil on kaks eesmärki: EL ja NATO. Ta teadis, et NATOsse nii kergesti ei saa, pingutame esmalt ELi suunas,“ ütleb Siimann.

Siimanni valitsusaega jääb ka Kurkse õnnetus, mille tagajärjel pani lahkumisavalduse peaministri lauale toonane kaitseminister Andrus Öövel. President leidis enda laualt kaitseväe juhataja Johannes Kerdi avalduse. Koos kaitsenõukoguga arutati olukorda ning otsustati jätta ametisse mõlemad mehed, kuna tegemist oli siiski õnnetusega.

Õnnetuse ajast pärinevad ka Siimanni kuulsad sõnad: „Härra president, me ei ole kuuenda klassi õpilased ja te ei ole meie klassijuhataja.“ Toimus kaitsenõukogu istung, kus sel korral oli pinge eriti suur. „President ilmselt läks noomimisega üle piiri ja mina läksin ka üle piiri ja ütlesin need sõnad,“ meenutab Siimann, et tüli väljaütlemisest ei tõusnud ning presidendiga sel teemal kunagi enam ka ei räägitud.

2001. aastal valiti Siimann Eesti olümpiakomitee presidendiks. „Juba tulevastele kolleegidele esinedes teadsin, et lõpetan oma poliitikukarjääri. Täitsin oma lubaduse. Paljud ei uskunud, arvasid, et Siimann jääb niikuinii poliitikasse, aga see oli minu otsus. Karjäär jäi küll väga lühikeseks, aga oli erakordselt huvitav.“

Põhjuseid poliitikast taanduda nimetab Siimann sügavalt isiklikuks. „Analüüsisin enda käitumist ja võimet poliitikuna tegutseda. Leidsin, et kuigi see peaministriaeg oli huvitav, see ei ole minu kutsumus,“ lisab ta.