Eesti

25 AASTAT TAASISESEISVUMISEST | Tiit Vähi: "Mulle meeldib olla vaba mees ja olen täna vaba mees." (30)

Õhtuleht.ee, 20. august 2016, 11:26
Foto: ERR
Kolmel korral peaministriametis olnud Tiit Vähi asus ametisse pärast Edgar Savisaare valitsuse lagunemist. Suurimaks muutuseks Eesti elus oli just Eesti krooni kasutuselevõtt.

"Mul ei olnud plaanis kandideerida," sõnab Vähi ETV aastapäevaintervjuus. "Olen võrrelnud seda ajaga, kus Eestis oli raske üleminekuperiood, kus tegelikult oli olukord nagu kõrtsis – kõik poliitikud kaklevad omavahel, aga meile oli usaldatud orkester ja mäng ja mitte keegi ei visanud meid pudeliga, vaid lasti rahulikult mängida. Aga kõrtsis käis kaklus."

Samal teemal

Savisaare valitsus tegi Vähi hinnangul ära kõige suurema töö, sest Eesti sai just siis iseseisvaks ning okupatsiooni alt suudeti väljuda verevalamiseta.

1992. aastal tuli eelkõige hakata liikuma rahareformi poole, ent raha ise muutus defitsiidiks. IMF, muide, toona Eesti otsust reform läbi viia ei toetanud. "Meile vahetati, kui ma ei eksi, 1500 rubla kursiga 1:10. Igaüks saime 150 krooni," sõnab Vähi.

Vähi esimeses valitsuses tegutses ka tulevane president Lennart Meri, kes siis täitis välisministri kohustusi ning kelle Vähi just seetõttu ametikohalt vabastas. "Lihtsalt kutsusin: Lennart, sa oled väärt saama presidendiks, aga mul valitsuses ei ole presidendi kohta. Seoses sellega teen ma ettepaneku välisministri kohast tagasi astuda, et saaksid pühenduda presidendiks saamisele," meenutab Vähi, et kuigi esialgu oli Meri üllatunud, võttis ta seda siiski tõsiselt.

Praegustest presidendikandidaatidest toetab Vähi eelkõike Siim Kallast. "Hea ettevalmistusega presidendikoha jaoks, tunneb Eesti olusid ja tunneb ka olusid ida pool. Ta on olnud tiimis, kes lõhkus NSV Liitu laiali ja nüüd 10 aastat Euroopa Liidus. Ta on hea mees. Ta saab helistada Brüsselisse, Washingtoni ja Moskvasse. Ja mitte ainult see, et ta saab helistada, vaid ka ta kõne võetakse vastu ja kuulatakse, mida ta ütleb. Kallas on tänastest kandidaatidest lausa peajagu parem."

Ametiaja pingeliste päevade asemel meenuvad Vähile pigem helged, eriti rahareform, kuid ka 1995. aasta sügis, kui koos Endel Lippmaaga viidi Brüsselisse Euroopa Liitu astumise soov. "See tähendas, et oleme palju saavutanud. Selle avaldusega mina oma poliitiku ülesanded olingi täitnud ja see oli selline rahulolu," lisab ta.

Poliitikast lahkumist Vähi kahetsenud ei ole. "Mulle meeldib olla vaba mees ja olen täna vaba mees. Elus on olnud mitmeid perioode, aga kahtlemata kõige uhkem olnud siiski mu aeg poliitikas."

Tiit Vähi oli Eesti president aastatel 1992 ja 1995-1997.