RÄÄKIV PEA: Kauase raadiotöö eest sai Erki Berends eile ringhäälingute liidu auhinna, Kuldmikrofoni. Tasus ikka 27 aastat rabada. (Tiina Kõrtsini)

Üle poole elust on ajakirjanik Erki Berends oma häälega raadios leiba teeninud. Ometi pole ta kordagi elukutse vahetamisele mõelnud. Oleks mees õppinud ehitajaks, poleks ta eile Kuldmikrofoni saanud.

Eile, rahvusringhäälingu 79. aastapäeval andis Eesti Ringhäälingute Liit Pikk 43 (majas, kus 18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated) asuvas pubis üle oma aastapreemia – Kuldmikrofoni –, mille sai sedapuhku Kanal 2 uudiste päevatoimetaja Erki Berends.

Raadios hakkas Berends saateid tegema juba ülikoolis õppimise ajal. Aasta oli siis 1978. Nii et ta on seda tööd teinud juba 27 aastat ja mõni kuu veel pealegi.

Õppisid Tartus ajakirjandust ja juba enne lõpetamist olid teinud valiku, et ei lähe kirjutavasse meediasse. Miks?

Kaalutlused oli üsna pragmaatilised – ma lihtsalt ei oska kirjutada. Mitte et ma kirjavigadega kirjutaks. Kui mu kirjatükid kokku lugeda, siis kümmekond neid ikka on, aga ma nägin kõrvalt inimesi, kes oskavad kirjutada, ja sain aru, et ei suuda neile konkurentsi pakkuda.

Ja et oma nahka ajakirjanikuna päästa, valisid raadio?

Kui päris aus olla, siis pidin minema televisiooni, aga Juhan Peegel soovitas targalt mul enne telepraktikat raadios suvi ära teha ning alles siis tele poole vaadata. Läks nii, et valisingi raadio ja sinna ka jäin.

Kes või mis siis raadios võlus?

Just kes. Sattusin erakordselt vahvasse kollektiivi: Rein Hanson, Tiit Karuks, Riina Eentalu, Mare Luuk, Olav Osolin, Mart Ummelas. Tõeliselt kihvt kamp, kes ei teinud mitte ainult korralikke raadiosaateid, vaid oskas ka elu huvitavaks ja põnevaks teha. Ju see armastus sealt tuligi.

Hakkasid uudiseid tegema?

Jah, mulle meeldib olla uudiste sees, sündmuste sees. Ega uudised ole mind maha jätnud ja mina neid. Kuni tänase päevani, kui ma teles töötan.

Ometi jätsid Eesti Raadio maha?

Ilmselt oli asi selles, et Eesti Raadio mastaapne struktuur ei võimaldanud teha pöördeid, milleks 1990ndate algul oli aeg küps. Nii ma siis Kukusse läksingi. Kuigi kõige vähem tahtsin ma saada peatoimetajaks. Sest ka seda ütles mulle hea inimene Juhan Peegel: kui tahad jääda ajakirjanikuks, ära jumala pärast administratiivtööle mine. See oli esimene kord, kus ma tema soovitust ei järginud, ja pean tunnistama, et mõnel puhul olen pidanud seda kahetsema.

Ühel heal päeval sai peatoimetamine sinu jaoks otsa…

Olin lubanud Rein Langile, et panen asja käima ja kõik. Kokkulepe oli kolmeks aastaks, jäin viieks. Et Harri Tiido mind 1997. aastal välja vahetas, oli suur kergendus.

Ei saa öelda, et oled raadio reetnud, sest kord nädalas teed Kukus hommikuprogrammi ja vahel pühapäeviti saadet «Kukul külas». Põhikohaga oled aga Kanal 2s see mees, kes teeb igal õhtul uudistevaliku, mida rahva ette tuua.

Jah, mind puudutab see rida, mis jääb siis saate alguse ja ilmateate vahele.

Pingeline töö. Tervis peab vastu?

(Sülitab kolm korda üle õla.) Ma pole elus kordagi haiguslehel olnud.

Ajakirjanikud on edevad. Miskipärast ei ole sind kunagi ekraanil näha.

Ma oleks variser, kui ütleks, et ma edev ei ole. Kõik on edevad. Aga kui ma vaatan ringi, kui palju tarku, ilusaid ja telegeenilisi inimesi käib teles, siis pole ma kindlasti nende esiridades, kes tingimata peaks ekraanil olema.

Erki Berendsi jutusaade jääb Eesti vaatajail nägemata?

Never say never.

Uudistemürgitust ei karda?

Kui ma tunnen, et enam ei ole mitte kellelegi mitte midagi anda, küllap siis leian endale mõne muu tegevuse.

Alustasid oma karjääri, mis nüüd on tunnustatud Kuldmikrofoniga, Eesti Raadios. Kas pole mõelnud sinna tagasi minna?

Ma ei ole selle peale väga tõsiselt mõelnud ja ausalt öeldes, ega keegi pole ka kutsunud.

Või ehk mõni äkiline kannapööre hoopis mõnda teise valdkonda?

Ilmselt olen ma teatud mõttes konservatiiv. Ka see 1991. aasta kannapööre, mis mind Eesti Raadiost Kukusse viis, oli üsna valuline ja raske. Tagantjärele mõeldes oli otsus muidugi õige ja ma pole seda kordagi kahetsenud, aga ma pole seda tüüpi inimene, kes kiiresti ja järsult mingeid uuendusi oma ellu toob.

Oskad sa üldse peale ladusa sõnaseadmise midagi muud teha?

Arvan, et saaksin üsna mitmes valdkonnas hakkama. Ehituse peale on inimesi vaja. Olen oma maja kaheksakümne protsendi ulatuses ise üles ehitanud, nii et jänni ei jääks. Aga kindlasti ei oleks ma nii hea ehitusspetsialist kui raadiospetsialist.

Kui sa poleks läinud õppima ajakirjandust, siis millega Erki Berends täna leiba teeniks?

Kui aus olla, siis ülikooliteed alustasin ajalooga, aga see lihtsalt ei sobinud. Ajakirjandus on nii kütkestav, nii põnev, nii huvitav, et ma pole kordagi mõelnud, et võiksin midagi muud teha.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis