Eesti

VIDEO | Keskkriminaalpolitsei juht inimeste jälitamisest: kes on valinud kuritegeliku tee, peab arvestama, et riik vaatab, mida ta teeb (3)

Televeeb, 29. aprill 2020, 17:18
Aivar AlavereFoto: Teet Malsroos
Narkoärikad, spioonid, terroristid ja korruptiivsed ametnikud – enamikel inimestel pole kahtlust, et nende tabamiseks võib kasutada jälitamist ja pealtkuulamist. Aga kust jookseb privaatsuse riive mõistlik piir kergemate rikkumiste puhul, seda enam, et nüüd räägitakse isegi võimalusest kasutada mobiilipositsioneerimist koroonatõrjes?

Kuna juba aastaid levib väide, et "süvariik" tegeleb kodanike massilise pealtkuulamisega, võttis "Pealtnägija" luubi alla jälitamise ja jälitajad. Saade näitas kaadreid, mis pärit nagu märulifilmist – politsei eriüksus K-komando tungis Harjumaal Tutermaa külas angaari, kus tegutses narkolabor ja murdis kahtlusalused pikali. Tähelepanuväärne pole aga ainuüksi efektne kinnipidamine, vaid et politsei suutis juba varem pahalaste peakorterisse sokutada mitu piilukaamerat, mis lõpuks ka nende vahistamise üles filmis.

"Minu meelest põhiõiguste ja vabaduste hulka ei kuulu õigus toime panna kuritegusid. See, kes on selle tee valinud, peab arvestama ka sellega, et riik vaatab – ja tihti ka salaja –, mida ta teeb," sõnas keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere.

Varjatud kaamera narkopesas on üks keskmiselt 5000 salajasest jälitustoimingust aastas, mida politsei läbi viib ja millest üldjuhul haruharva avalikult räägitakse.

Spetsiaalsed telefonid võimaldavad krüpteeritud andmesidet

Kui 2017. aastal väljastati Eestis 917 pealtkuulamisluba, siis 2019. aastal vaid 578 ehk trend näib olevat selgelt allapoole. Asjassepühendatute sõnul on põhjus, et suhtlus on kolinud internetti ja lisaks kasutavad pätid üha rohkem krüpteeritud suhtluskanaleid. Näiteks Eesti läbi aegade suurima fentanüüliäri ajamisega vahele võetud vennad Kärbergid kasutasid klientidega suhtlemiseks nuhkimiskindlaid vestlusprogramme.

"Ka vastaspool, kelle ebaseaduslikku tegevust üritame praegu tõkestada ja lõpetada, teavad, mida me otsime ning kuidas tööd teeme," lausub riigiprokurör Vahur Verte. "Näeme, et on olemas juba spetsiaalsed telefonid, mis võimaldavad krüpteeritud andmesidet."

Üllataval kombel on statistika järgi enimkasutatud jälitustoiming varjatud jälgimine. 2017. aastal väljastati selleks 1460 luba, mullu 1082. Selle jälitusliigi suhtelist populaarsust seletab ehk see, et selleks piisab ainult prokuröri loast. Spetsiaalse väljaõppe saanud jälitusametnikud, kelle identiteet on rangelt riigisaladus, jälgivad kahtlustatavaid sageli nädalaid, kuni näkkab. Näiteks pidid kapolased läbi akna jälgima, kuidas kohtunik Ardi Šuvalov mullivannis ärijutte ajab; lumes kõhutama, et kaadrisse püüda, kuidas mupo kunagine juht Kaimo Järvik pistiseks antud raha silohoidla seinast välja kougib või jälgiti päevade kaupa fentanüüliärikatest vendi Kärberge, kes kasutasid sidevahendeid harva ja ajasid konspiratsiooni eesmärgil asju mõnikord isegi jalgrattaga.